TAUST ⟩ Ajulained avavad uurijale pikka aega suletuks ja mõistatuslikuks jäänud unemaailma väravad

Kadri Tammepuu sai uneuuringutel teada, et süda töötab tal nagu sportlasel – oskab sügavas unes rahuneda ja hommikupoole tõstab tempot, nagu peab. Unearsti lõppotsus kõlas nii: arvestades vanust – veel terve, mõningase vaimse ülepingega naine, kellele võiks soovitada rohkem tööst puhata. Foto: Erakogu

Une uurimine aitab muu hulgas leida vastuseid küsimustele, miks tunneb inimene end ärgates vahel väsinuna ja muserdatuna. Näiteks kaob normaalne uni väga tugevas stressis ja ületöötanud inimestel.

Kes ei teaks seda tunnet, kui hommikul silmi avades on kogu keha kerge nagu udusulg. Tõenäoliselt on sel juhul selja taga suurepärase unega öö. Aju ülitähtis roll ajal, mil inimene uneradadel rändab, avastati pärast ajulainete mõõtma hakkamist. Uneuuring võib küll kätte näidata, kuidas elule häid aastaid juurde saada, ent tõeliseks muudab selle potentsiaali ikka igaüks ise.

«Enne seda, kui ajulaineid salvestama õpiti, ringlesid une ja unenägude kohta igasugu veidrad hüpoteesid,» tõdeb Fertilitase kliiniku unearst Heisl Vaher, kelle sõnul peeti und omal ajal ka surmasarnaseks seisundiks.