/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2008/09/01/70106t1h2119.jpg)
Enamik 35 taotlenust, kellele ei antud maakooli õpetajaks minemise 200 000-kroonist lähtetoetust, ei saanud raha, kuna neil pole magistrikraadi.
Magistrikraaditus jätab õpetaja lähtetoetuseta
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
haridusministeeriumi konsultandi Rein Joametsa sõnul töötasid ilma jäänud küll õpetajana, kuid polnud läbinud magistriõpet, mis on toetuse saamise tingimus.
Riiklikule eksami- ja kvalifikatsioonikeskusele esitas avalduse lähtetoetuse saamiseks 84 noort ning heaks kiideti neist Joametsa sõnul 49 ehk veidi enam kui pooled.
Samas oli ministeerium sel ehk esimesel taolise toetuse maksmise õppeaastal arvestanud umbes 110 toetusesaajaga.
Seaduse järgi võib õpetaja lähtetoetust taotleda õpetajakoolituse läbinud inimene, kes asub aasta jooksul pärast koolituse lõppu vähemalt 0,75 koormusega tööle üldhariduskooli alg-, põhikooli- või gümnaasiumiklasside või kutseõppeasutuse õpetajana väljaspool Tallinna ja Tartut.
Toetust võib taotleda ka õpetaja, kes asub tööle juba õpetajakoolituse või sellele vahetult eelnenud bakalaureuseõppe ajal, juhul kui bakalaureuseõppe lõpetamise ja õpetajakoolituse alustamise vahele ei jää rohkem kui üks aasta.
Toetuse saaja peab asuma õpetajana tööle esimest korda, vastama ametikoha nõuetele ja valdama kõrgtasemel eesti keelt.
Õpetaja lähtetoetuse suurus on sel õppeaastal 200 000 krooni, mis makstakse jaoti välja kolme esimese tööaasta jooksul. Esimesel aastal saab õpetaja 100 000 ning teisel ja kolmandal aastal 50 000 krooni. Edaspidi kehtestatakse toetuse suurus iga aasta riigieelarve seaduses.
Joametsa sõnul on kõik 49 õpetajat, kellele lähtetoetust makstakse, toetuse esimese osa praeguseks kätte saanud.