Riigieelarve läheb kolmandale lugemisele ilma Läänemetsa müstiliste kuluridadeta

Siseminister Lauri Läänemets (SDE) annab raha lasteaedade ehituseks, erakonnnakaaslasest kultuuriminister Piret Hartman investeerib Läänemetsa kodukanti Järvamaale. Foto: Tairo Lutter

Rahanduskomisjoni tänase hääletuse tulemusena läheb riigieelarve kolmapäeval kolmandale lugemisele, kuid ilma siseminister Lauri Läänemetsa (SDE) vastutusalas tehtud küsitavate investeeringuteta.

«Kõik hääletamised on tehtud ja materjali valmistatakse ette saali saatmiseks,» kommenteeris rahanduskomisjoni esimees Aivar Kokk (Isamaa) istungi tulemust. 

Komisjonis tehti tema sõnul kaks hääletust. Toetuse leidis neist üks, milles olid siseministeeriumi ettepanekud riigieelarvest välja võetud. «Ühtegi neist objektidest eelarvereal ei ole,» kinnitas Kokk. 

Riigikogu riigieelarve kontrolli komisjon saatis rahanduskomisjonile veel täna hommikul märgukirja, kus toonitas, et osa siseministri eelarveridu on seadusega vastuolus. 

«Peamine probleem on see, et mitmete eraldiste puhul on tegemist valitsemisalasse mittekuuluvate eraldistega,» selgitas riigikontrolör Janar Holm. «On selge, et siseministri valitsemisalasse ei kuulu koolide ja lasteaedade ehitus. Seaduse kohaselt juhib minister ministeeriumi valitsemisala. Paljudel juhtudel ei ole need [eraldised] valitsemisala-põhiselt jaotatud. Miks see oluline on? See on oluline selleks, et vastutus oleks selge – kes riigis mis valdkonna eest vastutab.»

Riigieelarvet kohendati

Tuleva aasta riigieelarve eelnõu kohaselt on kavandatud tulude maht 15,6 miljardit ja kulude maht 16,84 miljardit eurot. Investeeringuid tehakse pea 775 miljoni euro eest, mida on ligikaudu 30 miljoni euro võrra rohkem kui sel aastal. 2023. aasta maksukoormuseks kujuneb 33,3 protsenti SKTst ja eelarve struktuurne puudujääk püsib 2,6 protsendi juures.

Ühtlasi viis komisjon eelarvesse muudatuse, mille kohaselt eraldatakse täiendavalt peretoetustele 13.36 miljonit eurot valitsuse reservfondist.

Kolmanda lugemise käigus kinnitati Koka sõnul ka komisjonile laekunud regionaalsete investeeringute vahendite eraldamine kolmanda sektori, omavalitsuste ja kodanikuühiskonna projektidele, Vähiliidule, kohalikele kogukondadele, lasteaedadele, koolidele, kultuuriprojektidele, spordiühendustele, kogudustele ja teistele vabatahtlikele organisatsioonidele.

Rahanduskomisjoni aseesimees Jaak Aab (KE) toonitas regionaalsete toetuste vajadust, mida tuleks teha omavalitsuste tulubaasi suurendamise kaudu. «Tänane arutelu näitas, et just kohalike omavalitsuste kaudu on võimalik kõige otstarbekamalt jagada vahendeid nii investeeringuteks kui ka mitmesugusteks toetusteks,» rõhutas ta.

Postimees kirjutas möödunud nädalal, et siseministeeriumi eelarveridadel kajastub miljonite ulatuses nn katuserahasid lasteaedadele, koolidele ja nende ventilatsioonisüsteemidele. Kusjuures osa rahast suunati ka kultuuriministeeriumi ja haridus- ja teadusministeeriumi alla. Avalikkuses on viidatud, et nn katuserahadel on seosed sotsiaaldemokraatidega. 

Siseministeerium tahtnuks investeerida omadele

Pärast riigieelarve teist lugemist ilmus selle eelnõusse rida muudatusettepanekuid. Järgnevalt mõned näited.

700 000 eurot Kastre valla lasteaia ehitus

700 000 eurot Tartu valla Tabivere lasteaia rekonstrueerimine

1 000 000 eurot Narva Kraavi tänava lasteaia ehitus

700 000 eurot Setomaa valla Värska gümnaasiumi ehitus

100 000 eurot Nõo valla lasteaedade ventilatsioonisüsteemi projekteerimine ja ehitamine

100 000 eurot Peipsiääre valla Alatskivi lasteaia õue rekonstrueerimine

500 000 eurot Tartu Maarja kooli ehitus

100 000 eurot Lääne-Nigula valla Risti põhikooli ehitus

70 000 eurot Lääne-Harju valla kogukonnamajade arendus

30 000 eurot MTÜ Saviranna külaseltsi kergliiklustee projekteerimine

75 000 eurot Rapla kesklinna kooli ehitus

290 000 eurot Rõngu Vabatahtliku Päästeseltsi komandohoone ehitus

300 000 eurot Rõuge Priitahtlike Pritsimeeste komandohoone ehitus

245 000 eurot Türi Vabatahtliku Tuletõrje Ühingu Oisu ja Imavere komandohoone arendus ja ehitus