Rail Baltic sõidab üle: «Tunnen, et riik teeb minu maaga, mida ise tahab»

Metsaettevõtja Margo Visnu metsamaast sundvõõrandati Rail Balticu trassi koridori tarbeks maad. Foto: Mihkel Maripuu

Ammu enne seda, kui Lõuna-Eesti inimesi hakkas pöördesse ajama Nursipalu harjutusvälja laiendamise plaan, on riik pealtnäha suuremate kiretormideta omandanud läbi Eesti kulgeva Rail Balticu trassile jäävaid maatükke. Kolm inimest on seni siiski ka siin vastupanu osutanud ning maa sundvõõrandamise kohtusse kaevanud.

«Suhtumine on äärmiselt riigikeskne ja omaniku huve võimalikult kitsalt arvestav,» pahandab tuntud vandeadvokaat Aivar Pilv raudteetrassile jäävate kinnistute võõrandamise üle peetavaid vaidlusi iseloomustades.

Kui küsida maa-ametist hinnangut Rail Balticu trassile jäävate maade võõrandamisele, tundub, et asjad sujuvad plaanipäraselt. «Kehtiva maakonnaplaneeringu ulatuses on riik tänavu novembri alguseks omandanud eraomandis olevatest maadest ligikaudu 40 protsenti. Harjumaal 17, Pärnumaal 52 ja Raplamaal 58 protsenti,» teatas maa-ameti maakorralduse osakonna nõunik Maarja Virks.