Talvepuhkuse reisikindlustus tuleb teha varakult

Pildil reisijad Tallinna lennujaamas suundumas soojamaareisile. Foto: Kaader videost

Eesti Kindlustusseltside Liidu (EKsL) andmetel on tänavu kindlustuse lepitusorganis registreeritud 28 reisikindlustuse vaidlust klientide ja kindlustusandjate vahel, mida on 17 võrra rohkem kui mullu.

EKsL-i juhatuse liikme Lauri Potsepa sõnul tekitab enim vaidlusi reisitõrkekindlustus. «Selliseid vaidlusi saab väga hõlpsasti ennetada, kui sõlmida reisikindlustus kohe pärast talvepuhkuse reisi ostmist,» ütles Potsepp.

«Viimasel ajal on sagenenud juhtumid, kus kindlustus tehakse alles siis, kui ilmneb takistus reisile minekuks. Näiteks lähedane on haigeks jäänud või on selgunud sündmus, mille tõttu ei saa reisile minna. Sellisel juhul on juba hilja reisitõrkekindlustust teha, sest selle jõustumiseks kulub tavaliselt paar päeva,“» selgitas Potsepp.

Tänavu 10 kuuga on kindlustusseltsid maksnud 11,8 miljonit eurot reisikindlustuse hüvitisi. Seda on palju rohkem kui eelnevatel aastatel – 2021. aasta samal perioodil hüvitati 3,9 miljonit eurot ja varasematel aastatel jäi summa 8 miljoni euro piiresse.

BTA isikukindlustuse tootejuht Olga Trošin soovitas reisikindlustust tehes veenduda, et ravikulu, reisitõrke ja pagasi kindlustussummad oleksid piisavad. «Kui reisil on plaanis sporti teha, näiteks lumelauaga sõita, siis tuleb sellest kindlustusseltsile eelnevalt teada anda. See on täiendav risk, mida tavaline reisikindlustus ei hõlma,» ütles Trošin. «Alati võib küsida kindlustusseltsilt nõu või võtta erinevaid pakkumisi, et erinevate pakettide seast just endale sobiv välja valida,» lisas ta.

Reisikindlustus on eelkõige vajalik tervise kindlustamiseks välisreisi ajaks. Ravikulu kindlustus katab haigestumise või õnnetusega seotud kulud välismaal. Lisaks saab valida reisitõrke kindlustuse, mis hüvitab reisi ärajäämise, katkemise või hilinemise kulud. Samuti võib reisikindlustus hõlmata reisil kaasasolevate asjade kindlustust ehk pagasikindlustust.

Klientide ja kindlustusandjate vahel tekkinud kindlustusvaidlusi lahendatakse EKsL-i juures tegutsevas kindlustuse lepitusorganis, mis on riigi tunnustatud kohtuväline vaidluste lahendamise kogu. Kui mõlemad osapooled saavutavad erapooletu lepitaja vahendusel kokkuleppe, siis selle täitmine on kohustuslik. Kui pooled ei nõustu lepitusettepanekuga, siis on neil õigus pöörduda kohtusse. Kindlustusvaidluste lahendamine on kliendi jaoks tasuta.

Eesti Kindlustusseltside Liit (EKsL) on kõiki Eestis tegutsevaid kindlustusandjaid ühendav erialaliit, mis arendab kindlustust ja kahjuennetust ning analüüsib ja avaldab kindlustusstatistikat. EKsL korraldab kindlustusvaidluste lahendamist kindlustuse lepitusorgani kaudu.