KESKPÄEVATUND ⟩ Strandberg: sellist olukorda ei tohiks olla, kus mingi tölplane saab oma populaarsuse kasvatamiseks kasutada riigieelarvet

Riigikogu liikmed jagasid katuseraha kõigisse Eesti piirkondadesse. Foto: Arvo Meeks

Keskpäevatunnist arutlesid Ainar Ruussaar, Ignar Fjuk ja Marek Strandberg nafta hinnalae, katuserahade ja Eesti koolides vene keel õpetamise üle.

Ainar Ruussaar ütles kommentaariks naftale hinnalae kehtestamise kohta, et ta pole veendunud, et see pidurdab Kremli rahastatud sõda Ukrainas. 

Marek Standberg väitis, et iga dollar õlitab sõjamasinat ja Venemaa on aastaid arendanud süsteemi, kus ta ongi loodusvarade müüja, ega häbene seda. Ta lisas, et kehtestatud hinnlaega ilmselt mingisugune hinna langus ka tuleb. 

Ignar Fjuk juhtis tähelepanu, et ükski sanktsioon ei ole absoluutne ja nende mõju võib tulla alles 4-5 kuu pärast, need võivad rakenduda küll valikuliselt, aga see ei ole ka viimane samm. 

Strandbergi arvates võib kemplemine Venemaa ja muu maailma vahel kesta aastaid ja täna on kõik sellest aru saanud, et sõda ei lõpe kiiresti. «Me peame leppima tõsiasjaga, et sõjas on neid, kes saavad rikkaks ja neid, kes kaotavad väga palju.»

Fjuki arvates on üsna selge, et keegi ei lähe sõjaliste vahenditega Venemaa vastu, vaid selle sõja lõpp on Venemaa väljakurnamine. Ta lisas, et väide selle kohta, et sanktsioonid mõjuvad meile rohkem kui Venemaale, on liigne pessimism.

Me peame leppima tõsiasjaga, et sõjas on neid, kes saavad rikkaks ja neid, kes kaotavad väga palju.

Rääkides inflatsioonist, ütles Fjuk, et see on meid saatnud nüüd juba pea aasta ja mõned etapid on ka läbitud. Ta rääkis, et algul ostsid inimesed kaupa selleks, et see endise hinnaga kätte saada, seejärel võtsid kasutusele säästud ja siis tuli juba tarbimisstruktuuri muutus. Nüüd on kätte jõudnud tarbimise vähenemine. Fjuki hinnangul hakkab inflatsioon, kas vähenema või me harjume sellega ära. 

Strandberg hoiatas inflatsioonist rääkides poliitikute eest, kes lubavad hindu reguleerida.

Saates osalejad taunisid nii katuseraha kui selle jagamise süsteemi. Fjuki arvates on see juba olemuslikult väga vale, et eelarves on personaalne kulurida, mille üle otsustab ainult üks inimene. 

Ruussaar lausus, et ei saa enam aru, kes ehitab lasteaedu ja paneb koolidele katuseid. «Selgub, et see on siseministeerium.»

Strandbergi hinnangul on Eesti poliitiline süsteem loksunud katuserahade kohapealt natuke jaburaks. «Küsimus on selles, kas me tahame, et selline legaliseeritud korruptsioon edasi kestab. Sellist asja ei tohiks olla, kus mingisugune tölplane, kes tahab oma hääli saada, saab võimaluse kasutada riigieelarvet selleks, et enda populaarsust kasvatada.» Ta lisas, et Eestile on vaja koole ja teid, aga kas see peab olema iga-aastase tsirkuse osa. 

Fjuk avaldas imestust selle üle, kuidas eelmine rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus nõustus taolise asjaga, ta lausus, et see ei saanud olla ilma tervikkoalitsiooni kokkuleppeta. «Sellised võimalused ehitada koole ja lasteaedu siseministri poolt või haiglaid ja vanglaid kultuuriministri poolt, on hälbed, eesmärgiga kasutada mingisugust eelist, et kindlustada oma võimu, et 5.märtsil saada jälle valituks, osta ära valijate hääli. Selle teema fookus peaks olema koalitsioonileppe läbirääkimistel.»

Küsimus on selles, kas me tahame, et selline legaliseeritud korruptsioon edasi kestab.

Saates räägiti, ka vene keele kohustulikust õppimisest teise keelena, mida Eesti koolides jätkuvalt tehakse. Strandbergi arvates oli varem vene keel selles regioonis elamiseks tõepoolest vajalik, aga nüüd ole sellest enam mingit kasu. Ta selgitas, et pole mõtet õppida keel, mida sa ei kasuta. 

Ka Ruussaar arvas, et äkki võiksid lapsed teise kohustusliku keelena õppida mingit Euroopas kõneldavat keelt. 

Fjuk  juhtis tähelepanu, et tõenäoliselt on vene keele asendamine mingi teise keelega keeruline, kuna meil pole õpetajaid. «Samm, et see muutus esile kutsuda, peaks algama kõrgkoolist.»