Riigi Infosüsteemi Amet (RIA) on viimastel nädalatel saanud kümneid teateid postiettevõtet Omniva matkivatest libakirjadest ning panku jäljendavatest võlts-SMSidest. Salakavalad petturid koguvad inimeste ja nende pangakaartide andmeid, et võimalusel raha varastada.
Pane tähele! Pühade eel saadavad petised Omnivat ja Eesti pankasid matkivaid sõnumeid
Seesugused pettused käivad Eestis lainetena. «Pühade eel kasvab inimeste heasüdamlikkus ja ka vajadus kinke osta. Aina rohkem kingitusi tellitakse praegu läbi veebipoodide. Seda pühade-eelset trendi proovivad kahjuks kelmid kuritarvitada,» selgitas RIA peadirektori asetäitja Gert Auväärt, nentides, et taolised pettused käivad Eestis lainetena.
«RIA kogemus on korduvalt näidanud, et kui inimeste käest väga ilusti infot küsida, siis on enam kui tõenäoline, et nad kaotavad lõpuks tähelepanu ja annavad küsitu välja. Nii saavad kurjategijad kätte kontosid, PIN-koode ning pangakaardi andmeid,» märkis ta.
Täna kirjutas Postimees, et Põhja prefektuuri kriminaalbüroo politseinikud pidasid kolmapäeval Tallinnas kinni kolm meest, keda kahtlustatakse tuhandetele eestlastele SMS-sõnumite saatmises eesmärgiga pääseda nende pangakontodele, kurjategijatel õnnestus tekitada ligi kümnele inimesele kahju kokku 24 000 euro ulatuses.
Auväärt lisas, et politsei tänane teade võimalike SMS-petturite kinnipidamisest on väga hea uudis. «Kuritegelik maailm aga tühja kohta ei salli ning varsti on uued tegelased platsis, kes kasutavad juba natuke paremaid trikke inimeste petmiseks. Seega valvsust ei tohi kaotada. Üleüldse on netis parem, kui igasse kirja ja sõnumisse suhtutakse skeptiliselt. Seda sõnumit korrutasime viimastel kuudel IT-vaatliku kampaaniaga söögi alla ja peale,» lisas Auväärt.
Pakisaajaid üritatakse Omniva nimel haneks tõmmata
Omnivat jäljendavatest pettustest üks annab inimestele e-kirja teel teada, et kuller proovis toimetada inimeseni pakki, kuid mingil põhjusel see ei õnnestunud.
«E-kirja lõpus öeldakse kirjasaajale, et paki kättesaamiseks tuleb muuta saatmistingimusi ning selle sabasse on lisatud veebilehe aadress. Kui sellele vajutada, siis avaneb veebileht, mis hakkab küsima inimese andmeid. Lingi avamine kohe midagi halba kaasa ei too, kuid ärge sinna oma andmeid sisestage, vaid sulgege lehekülg ja kustutage kiri,» manitses RIA küberintsidentide käsitlemise osakonna juhataja Tõnu Tammer.
Teist tüüpi Omnivat ära kasutavad õngitsuskirjad annavad kirjasaajale teada, et neile jäi pakk kohale toomata, sest tollimaks summas 3,92 eurot on tasumata.
«E-kirja sees on taas veebilink, mis viib kurjategijate loodud lehele. Seal hakatakse pärima inimeste andmeid. Kui sinu käest küsitakse pangakaardiandmeid, siis ära sisesta neid, sest see annab pättidele võimaluse sinu pangakontot tühjendada,» lisas küberekspert.
Libasõnumid on kohati väga usutavad
Kelmid üritavad enne jõule nöörida ka telefonisõnumite teel, saates sõnumeid, mis jäljendavad Swedbanki ja LHV-d. «Vaadake alati tähelepanelikult, kelle nimel tegelikult sõnum tuli ning pidage meeles, et pank ei küsi teie paroole ega PIN-koode. Pank ei saada ka veebilinke läbi SMSi. Kui sõnum on kahtlane, siis avage veebilehitseja ning külastage sel moel kodupanka,» lisas Tammer.
Politsei tänase teate järgi on selliste sõnumitega kümneid tuhandeid eurosid varastatud. Selliste pettuse ohvriks võib langeda igaüks.
«Kurjategijad rafineerivad aina enam oma pettuseid, mistõttu võibki olla väga raske kassikulda kullast eristada. Kelmide e-kirjad ja sõnumid võivad paista väga tõetruud. Tähelepanelikkus ning igale kahtlusele reageerimine tuleb kasuks,» ütles Tammer. Ta soovitab rahaasjadega seotud otsusteks uurida põhjalikumalt, kas tõesti küsib postifirma või pank seesuguseid andmeid. «Vastus neile küsimustele on alati ei,» hoiatas ta.