«E-kirja lõpus öeldakse kirjasaajale, et paki kättesaamiseks tuleb muuta saatmistingimusi ning selle sabasse on lisatud veebilehe aadress. Kui sellele vajutada, siis avaneb veebileht, mis hakkab küsima inimese andmeid. Lingi avamine kohe midagi halba kaasa ei too, kuid ärge sinna oma andmeid sisestage, vaid sulgege lehekülg ja kustutage kiri,» manitses RIA küberintsidentide käsitlemise osakonna juhataja Tõnu Tammer.
Teist tüüpi Omnivat ära kasutavad õngitsuskirjad annavad kirjasaajale teada, et neile jäi pakk kohale toomata, sest tollimaks summas 3,92 eurot on tasumata.
«E-kirja sees on taas veebilink, mis viib kurjategijate loodud lehele. Seal hakatakse pärima inimeste andmeid. Kui sinu käest küsitakse pangakaardiandmeid, siis ära sisesta neid, sest see annab pättidele võimaluse sinu pangakontot tühjendada,» lisas küberekspert.
Libasõnumid on kohati väga usutavad
Kelmid üritavad enne jõule nöörida ka telefonisõnumite teel, saates sõnumeid, mis jäljendavad Swedbanki ja LHV-d. «Vaadake alati tähelepanelikult, kelle nimel tegelikult sõnum tuli ning pidage meeles, et pank ei küsi teie paroole ega PIN-koode. Pank ei saada ka veebilinke läbi SMSi. Kui sõnum on kahtlane, siis avage veebilehitseja ning külastage sel moel kodupanka,» lisas Tammer.
Politsei tänase teate järgi on selliste sõnumitega kümneid tuhandeid eurosid varastatud. Selliste pettuse ohvriks võib langeda igaüks.
«Kurjategijad rafineerivad aina enam oma pettuseid, mistõttu võibki olla väga raske kassikulda kullast eristada. Kelmide e-kirjad ja sõnumid võivad paista väga tõetruud. Tähelepanelikkus ning igale kahtlusele reageerimine tuleb kasuks,» ütles Tammer. Ta soovitab rahaasjadega seotud otsusteks uurida põhjalikumalt, kas tõesti küsib postifirma või pank seesuguseid andmeid. «Vastus neile küsimustele on alati ei,» hoiatas ta.