Pronkssõduri saaga: volikogu opositsioon ei jäänud Kõlvarti seletustega rahule

Mihhail Kõlvart. Foto: Madis Veltman

Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart (Kesk) vastas linnavolikogu fraktsioonide esindajate küsimustele tema väidete kohta, et pronkssõduri teisaldamine olevat olnud halvim otsus Eesti ajaloos.

Riia linnapea Mārtiņš Staķis teatas novembris ajakirjandusele, et vestles punamonumentide eemaldamise teemal nii Vilniuse linnapea Remigijus Šimašiuse kui Tallinna linnapea Kõlvartiga. Kui Vilniuse linnapea olevat võidusamba eelmaldamise kohta soovitanud: «Lihtsalt tee seda!», siis Kõlvart öelnud Tallinna pronkssõduri ümberpaigutamise kohta 2007. aastal, et see olnud kui mitte Eesti, siis vähemalt Tallinna ajaloo halvim otsus.

Isamaa fraktsiooni esimees Karl Sander Kase ütles, et kohtumisel paraku ühtegi üllatust ei olnud. «15 aastat pärast pronkssõduri teisaldamist jätab linnapea mulje nagu oleks Eesti riik kellelegi liiga teinud. Kes siis pronksiööl olukorda eskaleeris? Kas tõesti Eesti riik punasümbolit teisaldades või ikkagi Venemaa poolt tagant õhutatud provokaatorid? Nendele küsimustele jäid vastused kõlamata,» ütles Kase

Reformierakonna fraktsiooni aseesimehe Sander Andla sõnul kinnitas tänane kohtumine, et Kõlvarti ja Keskerakonna vastuseis punamonumentide teisaldamisele ja eestikeelsele õppele üleminekule ei ole muutunud. «Kevadel oli Keskerakond Tallinna volikogus ainsana vastu ettepanekule, millega sooviti kaardistada ja teisaldada Tallinna territooriumil asuvad punamonumendid. Vastutöötamine eestikeelsele haridusele oli põhjus, miks nad viimasest valitsusest välja juhatati. Tallinna linnapea sõnumist oma Riia kolleegile saame järeldada, et see hoiak pole muutunud. Kõlvarti olekust jäi mulje, nagu peaks tema arvates Eesti riik vene riigiga kokku leppima, kuidas oma riigis asju korraldame,» lausus Andla.

Eesti 200 fraktsiooni liige Juku-Kalle Raid leidis, et kuigi Kõlvart saab väga hästi aru, miks see küsimus siiani tähtis on – nagu ka okupatsiooni tähistavate monumentide teema üldiselt –, rõhutab ta selle minevikuhõngulisust ning lausa filosoofilisust. «Kõlvart väidab, et pronkssõduri teisaldamise eel oleks pidanud osapoolte vahel kokku leppima. Paraku ei osanud ta täpselt öelda, kellega, kuidas ja miks tulnuks kokku leppida. Mingil hetkel pajatas ta koguni midagi veteranide ühendusest,» märkis Raid.

Ta lisas, et väga naljakas oli ka Kõlvarti katse võrrelda punamonumente kodanikuühiskonna toimimisega. «Näiteks teatas ta, et kui isegi ühistu ees oleva pingi väljavahetamiseks peaks kõik uue pingi asjus ühte meelt olema, siis seda enam peab kõiki, kes midagi arvavad, kuulama ka suuremates küsimustes. Kust selline paralleel – võrrelda ühistu pinki ja okupatsioonimonumente, mina kahjuks öelda ei oska, sest linnapea mõtteorgani sisemusse ma näha ei oska,» ütles Raid.