Lutsar: kummaline, et ajal, mil ahvirõugete kohta on nii palju teadmatust, tegeleb WHO nime muutmisega

Tartu Ülikooli professor Irja Lutsar kurdab, et hariduselu päästmiseks pole poliitikutel selget plaani. Foto: Gert Tali

• Ahvirõugete nimetust peeti stigmatiseerivaks ja rassistlikuks.
• Maailma Terviseorganisatsioon hakkab kasutama terminit m-rõuged.

Endine teadusnõukoja juht, viroloogiaprofessor Irja Lutsar ei mõista, miks Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) tegeleb ajal, kui ahvirõugete kohta on nii palju teadmatust, selle haiguse nime muutmisega.

«Ahvirõugetele pannakse uus nimi mpox (inglise keeles). Kas peaksime eesti keeles hakkama kasutama empoks (pole midagi ühist poksimisega) või siis a-rõuged või emrõuged või veel midagi kolmandat,» kirjutas Lutsar sotsiaalmeedias. 

Ta märkis, et ahvirõugete nime muudeti seetõttu, et seda peeti stigmatiseerivaks ja rassistlikuks. «Praeguseks pole veel muutma hakatud tuulerõugete nime, mis inglise keeles on chickenpox. Ju siis kanade stigmatiseerimine on veel normaalne,» lausus Lutsar. 

«Kummaline on, et ajal, mil ahvirõugete kohta on nii palju teadmatust, tegeleb WHO maailma elanikkonna nõudmisel haiguse nime muutmisega,» ei mõista Lutsar. 

Ta rõhutas, et siiani pole teada, miks ahvirõuged (mpoks) hakkasid sel kevadel jõudsalt levima, samuti ei teata, kuidas vähendada mpoksi suurt suremust, kui head on vaktsiinid ja kuidas neid Aafrika elanikele, kes seda kõige enam vajavad, kättesaadavaks teha. Ka pole teada, kuidas järgnevaid puhanguid vältida.

«Meil on palju nn stigmatiseerivaid haigusenimesid. Siiski ei sõltu nimest haiguse olemus ega tema lõpptulem. Tegeleme asjadega, millest on rohkem kasu – ja WHO-l neid asju jätkub,» leiab Lutsar. 

Ahvirõuged said nime selle järgi, et viirus tuvastati 1958. aastal Taanis ahvidel, kuid haigust on leitud ka teistel loomadel, kõige sagedamini närilistel.

Esmaspäeval teatas ÜRO terviseamet, et pärast konsultatsioone ekspertidega hakkab WHO kasutama ahvirõugete eelistatud sünonüümina uut terminit m-rõuged. «WHO hakkab kasutama oma kommunikatsioonis terminit m-rõuged ja kutsub ka teisi soovitust järgima, et minimeerida praeguse nime negatiivset mõju,» teatas ÜRO terviseamet.

Ahvirõuged (inglise keeles monkeypox) on loomade viirusnakkushaigus, mis võib kanduda inimesele. Haigus levib piisknakkusena, otsesel kokkupuutel kahjustatud nahaga või kaudselt pindade või esemete kaudu, mis on saastunud haigustekitajaga. Peiteperiood on tavaliselt 6–13 päeva, kuid võib kesta kuni 21 päeva. 

Alates rahvusvahelisest ahvirõugete puhangust 2022. aasta mais on kogu maailmas registreeritud üle 70 000 juhtumi.