GALERII ⟩ Suurtükiväelased andsid õppekogunemisel haubitsatest tuld

Möödunud nädalavahetusel kogunesid Tapale tänavu suvel reservteenistust alustanud suurtükiväelased, et värskendada riigikaitselaseid oskuseid ning harjutada liikursuurtükist sihtmärkide hävitamist.

«Liikursuurtüki esimese lennu õppekogunemine kinnitas taas, et meie reservväelaste tahe hoida riigikaitselisi oskusi kõrgel tasemel on muljetavaldav,» ütles suurtükiväepataljoni ülem kolonelleitnant Allan Raidma.

Õppekogunemine algas reede pärastlõunal reservväelaste formeerimisega, seejärel meenutati käsitulirelvade oskusi ning harjutati nii automaadist kui püstolist laskmist. Laupäeval värskendati liikursuurtüki K9 opereerimise oskusi ning toimusid nii haubitsa kui raskekuulipilduja laskmised.

«Tuli oli täpne ja tabav,» ütles reamees Ragnar Rooba, kelle sõnul tuli ta õppekogunemisele väga hea meelega. «Saab jälle kamraadide ja ülematega kokku, saab teha seda sama lahedat asja, mida me teenistuses õppisime, olla taas omas elemendis, tuletada meelde ajateenistuse ajal õpitut, värskendada oskusi, lasta nii käsitulirelvadest, raskekuulipildujast kui ka teha pauku suure ja võimsa K9-ga.»

Liikursuurtükid K9 Kõu on suure läbimisvõimega, roomikutel, hea soomuskaitsega ja suure tulejõuga. Lõuna-Koreast soetatud relvasüsteemide eluiga on 45 aastat, mis tähendab, et Eesti suurtükiväelased saavad neid relvasüsteeme kasutada veel vähemal 30 aastat.

Soomustatud ja iseliikuvad liikursuurtükid tõstavad suurtükimeeskonna kaitstust ning võimaldavad kiiremat manööverdamist, suurendades hukukindlust ja tulejõudu.

Lisaks Eestile on liikursuurtükid K9 kasutusel Lõuna-Koreas, Türgis, Indias, Soomes, Norras ja Austraalias. Poola on K9 veermikule loonud 155 millimeetrise relvasüsteemi KRAB.

Suurtükiväepataljon on kaudtule alaste oskuste ja teadmiste keskus kaitseväes. Pataljon pakub erialast täiendõpet ajateenijatele ja tegevväelastele mõlemast jalaväebrigaadist.