/nginx/o/2022/11/21/14976631t1h4f4e.png)
MTÜ Kagu-Eesti Loodusrahvas, Kaia-Kaire Hunt koguvad allkirju Nursipalu harjutusväljaku laiendamise vastu. Tema hinnangul põhjustab kaitseministeeriumi harjutusväljaku suur laiendamise plaan otsest kahju nii kohalikele inimestele, loodusele ja ettevõtlusele, eriti turismile. Praeguseks on pöördumisele alla kirjutanud üle 3600 inimese.
Nursipalu harjutusväljaku laiendamine puudutab otseselt 21 majapidamist, mille elanikud peavad oma kodudest lahkuma.
«Riik ei ole suuteline pakkuma samaväärseid elamistingimusi oma kodudest loobuma sunnitud inimestele. Harjutusväljaku kaudne mõjuala on aga oluliselt suurem, ulatudes Karula rahvuspargi ja Haanja looduspargi külje alla ning hõlmates Timmase ja Keretü looduskaitsealasid,» kirjutab Hunt.
Ta lisab, et kavandatava polügooni mürareostus levib kümnete kilomeetrite kaugusele, mõjutades otseselt tuhandeid inimesi, kodu- ning metsloomi, sealhulgas kaitsealuseid liike.
«Juba olemasolevate harjutusväljakute ja polügoonide mõju tasakaalustamiseks tuleks nende ümber metsa majandada püsimetsana (ilma uuendusraieteta), mis summutab müra ja pakub harjutusväljaku rajamise ja kasutamisega sealt taanduma pidanud liikidele elupaik,» selgitas Hunt.
Harjutusväljaku suurendamine mõjub negatiivselt ka piirkonna ettevõtlusele, seda eriti Võru maakonnale olulises turismisektoris, aga ka muudes valdkondades, jätkab Hunt.
«See muudab Võrumaa oluliselt vähem atraktiivseks sihtkohaks potentsiaalsetest maksumaksjatest uutele elanikele ning võimendab veelgi ääremaastumist ja elutähtsate teenuste piirkonnast kadumist,» rõhutas Hunt. Ta lisas, et planeeritaval harjutusväljakul on oht piirkonna julgeolekut pigem vähendada, kahjustades majandus- ja looduskeskkonda ning kodanikuväärikust.
«Mõistame, et praegune julgeolekuolukord on keeruline,» kirjutas Hunt. Ent tema hinnangul ei suurenda Eesti kaitstust selline inimeste eluliste huvidega mitte arvestav käitumine. «Riigikaitselisi kitsaskohti ei saa ega tohi lahendada kohalike inimeste, ettevõtluse ning unikaalse looduskoosluse arvelt.»
Ta toonitab, et Võrumaa on unikaalne maakond, kus kohtuvad kaks kultuuriruumi (võro ja seto) ning mille märksõnadeks nii kohalike kui ka turistide jaoks on rahu, vaikus, kogukond, traditsioonid ning eripärane, liigirikas ja puhas loodus, mis on unikaalne kogu Euroopas.
«Kõiki asjaolusid arvesse võttes nõuame riigikaitseks vajaliku taristu korrektset planeerimist koos asukoha eelvaliku, vastavate analüüside ja mõjuhinnangute ning kaasava diskussiooniga. Nursipalu harjutusväljaku laiendamisele on kohalikke elanikke, ettevõtlust ja loodust vähem kahjustavaid alternatiive, mida peab kindlasti analüüsima ja arvesse võtma,» toonitas Hunt.
Seega nõuab ta Nursipalu harjutusvälja laienduse protsessi peatamist ja riigikaitseks vajaliku harjutusala lahenduse leidmise protsessi uut algatamist heade planeerimis- ja kaasamistavade kohaselt.
Nursipalu harjutusväljaku laienduse tõttu tuleb oma kodust välja kolida 21 Võrumaa perel. Veel paarsada maaomanikku peab müüma oma põllu- või metsamaa riigile, kuna need alad jäävad ette umbes 10 000 hektari suuruseks paisutatavale polügoonile.
Kaitseminister Hanno Pevkur (RE) selgitas, et laiendamist plaanides arvestas kaitseministeeriumi valitsemisala sellega, et võimalikult vähe mõjutada kohalikke elanikke ja keskkonda. «Kahtlemata on see väga keeruline projekt. Teeme kõik selleks, et inimestele nende kodud alles jääks. Laiendamine toimub eelkõige riigimaa arvelt, ent erakinnistuid kaasamata pole seda võimalik kahjuks teha,» sõnas Pevkur. Tema sõnul on plaanitud laiendusest ligi 75 protsenti riigimaa.
«Oleme teinud kaitseväe vajadustes järeleandmisi ja vähendanud soovitud ala suurust umbes 2000 hektari võrra. Samuti vähenes algse visandiga võrreldes oluliselt – 21ni – nende maaüksuste arv, millel asub meile teadaolevalt eluhoone,» sõnas Pevkur.
/nginx/o/2018/11/05/11552227t1hc6af.jpg)