Nursipalu harjutusväljaku laiendamine puudutab otseselt 21 majapidamist, mille elanikud peavad oma kodudest lahkuma.
«Riik ei ole suuteline pakkuma samaväärseid elamistingimusi oma kodudest loobuma sunnitud inimestele. Harjutusväljaku kaudne mõjuala on aga oluliselt suurem, ulatudes Karula rahvuspargi ja Haanja looduspargi külje alla ning hõlmates Timmase ja Keretü looduskaitsealasid,» kirjutab Hunt.
Ta lisab, et kavandatava polügooni mürareostus levib kümnete kilomeetrite kaugusele, mõjutades otseselt tuhandeid inimesi, kodu- ning metsloomi, sealhulgas kaitsealuseid liike.
«Juba olemasolevate harjutusväljakute ja polügoonide mõju tasakaalustamiseks tuleks nende ümber metsa majandada püsimetsana (ilma uuendusraieteta), mis summutab müra ja pakub harjutusväljaku rajamise ja kasutamisega sealt taanduma pidanud liikidele elupaik,» selgitas Hunt.
Tuleks kaaluda teisi variante
Harjutusväljaku suurendamine mõjub negatiivselt ka piirkonna ettevõtlusele, seda eriti Võru maakonnale olulises turismisektoris, aga ka muudes valdkondades, jätkab Hunt.
«See muudab Võrumaa oluliselt vähem atraktiivseks sihtkohaks potentsiaalsetest maksumaksjatest uutele elanikele ning võimendab veelgi ääremaastumist ja elutähtsate teenuste piirkonnast kadumist,» rõhutas Hunt. Ta lisas, et planeeritaval harjutusväljakul on oht piirkonna julgeolekut pigem vähendada, kahjustades majandus- ja looduskeskkonda ning kodanikuväärikust.
«Mõistame, et praegune julgeolekuolukord on keeruline,» kirjutas Hunt. Ent tema hinnangul ei suurenda Eesti kaitstust selline inimeste eluliste huvidega mitte arvestav käitumine. «Riigikaitselisi kitsaskohti ei saa ega tohi lahendada kohalike inimeste, ettevõtluse ning unikaalse looduskoosluse arvelt.»
Ta toonitab, et Võrumaa on unikaalne maakond, kus kohtuvad kaks kultuuriruumi (võro ja seto) ning mille märksõnadeks nii kohalike kui ka turistide jaoks on rahu, vaikus, kogukond, traditsioonid ning eripärane, liigirikas ja puhas loodus, mis on unikaalne kogu Euroopas.