KESKPÄEVATUND ⟩ Hõbemägi katuserahadest: kui oligi ainult kaks mädaõuna selles suures korvis, siis on ju päris hea

Priit Hõbemägi. Foto: Sander Ilvest

Raadio Kuku saates «Keskpäevatund» arutlesid Priit Hõbemägi, Heldur Meerits ja Ainar Ruussaar katuserahade, Nursipalu laskeala laiendamise, koolide edetabeli, punamonumentide ja valimisnimekirjade teemadel. 

«Keskpäevatund» alustas saadet katuserahade teemal, mida jagati sel aastal rohkem. Meerits tõi välja, et küllap vaatavad saadikud toetuste jagamisel palju seda, et kuidas see nende häälte saaki ja kohalikku populaarsust mõjutab. 

«Võib ju öelda ka lapselikult, et las olla veidi ka jõuluaega neil, kes määravad elu. Üldiselt said ju toetust need, kellele see ka toeks on,» arvas Ruussaar.

Ta lisas, et tema jaoks lahendamata küsimus ikkagi see, kuidas tõlgendada riigikogu liikme jagatavat toetust tema isiklike huvidega. «On mitmed riigikogu liikmed, kes kandideerivad kusagil piirkonnas, on just nimelt oma katuseraha suunanud selle piirkonna mingisugustele ettevõtetele. 

Ma ei taha üldse öelda, et need MTÜ-d ja spordiklubid ei vaja raha. Muidugi on. Aga Eesti on ikkagi nii väike riik, et kuidas see isiklike arusaam tekib või kust läheb isiklike huvide piir?»

Hõbemägi sõnas, et teatavasti on jõutud arvamusele, et riigikogu saadik võib istuda ka kohaliku omavalitsuse toolil ning selle kõige olulisemaks argumendiks on see, et kes veel paremini kohalike inimese huvisid mõistab, kui mitte inimene, kellel on konkreetses piirkonnas juured või näiteks suvila. 

«Kui mu kolmanda klassi pinginaabril, kes ei ela Tallinnas, aga kuskil mujal ja tal on MTÜ Karvane koer ja mina oleks riigikogu liige, siis kas ma võiksin talle toetust jagada?» uuris Ruussaar, mille peale sõnas Hõbemägi, et selleks tuleb vaadata teist aastat kehtiva katuseraha süsteemi punkte.

«See süsteem sisuliselt annulleerib kõik sinu kavalad küsimused. Jah, võib küll, aga tuleb midagi toetada ja majandusaasta aruanne peab olema esitatud.»

Meerits sõnas, et katuseraha jagamise juures on ka ootamatuid plusse: «Saime teada, et riigikogus on selline Reformierakonna saadik nagu Sulev Kannimäe, kellest ei olnud enne keegi mitte midagi vist kuulnud. Aga kuna tema suutis oma toetused esimese hooga suunata just nendesse kohtadesse, mis olid temaga üsna konkreetselt seotud, siis see tõmbas loomulikult tähelepanu». 

«Kuidagi Kannimäe sai hakkama, jah, sellise lõbusa trikiga. Tema saatis selle raha kahte kohta: ühte kohta, kus tal oli suvila ja teise, kus tal oli elukoht. Ja seda veel nii, et tänavavalgustuse ehitamiseks, kusjuures omavalitsus polnud midagi kuulnudki sellest,» arutles Hõbemägi. «Õnneks Reformierakond sai õigel ajal sabast kinni ja ütlesid, et «kuule sõbrakene, nii see asi ei lähe».»

Lisaks tõi Ruussaar välja, et kuna mittetulundusühingutel ja sihtasutustel olid majandusaasta aruanded esitatud, oli neile toetuste nimekiri pikk. 

Huvitavat oli saatejuhtide sõnul veelgi. «Tavaliselt parlamendierakonnad eriti suurt üksmeelt sarnaste projektide arendamiseks välja ei näita. Seekord küll. Mitme erakonna peale kokku sai kõige rohkem raha Vanalinna hariduskolleegiumiga käsikäes tegutsev ühendus MTÜ Miikaeli Ühendus, said kokku ligi 100 000 eurot. Tore, et erakonnad, mis alalõpmata üksteisega jagelevad, leiavad siiski üheskoos, et haridust tuleb toetada,» ütles Hõbemägi.

«Nüüd on muidugi huvitav küsimus, et kas Miikaeli ühendusele läinud raha tuleks kvalifitseerida haridusele antavaks rahaks või usuorganisatsioonile antavaks rahaks,» küsis Meerits. 

Nad jätkasid, et silmapaistvaid tegelasi on nimekirjas veelgi. «Mihhail Stalnuhhin, kes andis 5000 eurot Narva MTÜle Pamjat, kes tahab punamonumente mäletada. Jah, ta ei ole enam Keskerakondlane, aga midagi pole teha. Vaadates tema sõnavõtte, tema tegevust, on ta tüüpiline Vene hääli püüdev keskerakondlane ajast, kui erakonda juhtis Edgar Savisaar. See on minu isiklik arvamus,» ütles Ruussaar. 

«Aga kui oligi ainult kaks mädaõuna selles suures korvis, siis on ju päris hea? Mulle tegelikult meeldib see, et see pidev kriitika, mis katuserahade kohta käis, siis see surve on suutnud tekitada täitsa mõistuspärase rahajagamise süsteemi. Sellise struktuuri, mis on selgelt üles ehitatud,» rääkis Hõbemägi. 

Meerits jätkas: «Nendest mädadest õuntest. Seal oli veel üks plaan anda raha Moskva patriarhaadi Eesti õigeusu kirikule. Loodan, et koalitsioonil on nii palju mune, et nad tõmbavad selle Pamjati ja Moskva patriarhaadi kiriku sellest raha eraldusest lõpuks maha». 

Kuula pikemalt saatest!