/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2017/09/01/7053159t1h8b20.jpg)
Välisminister Urmas Reinsalu ütles holodomori mälestuspäeva puhul, et 1930-ndatel NSV Liidu poolt Ukrainas riiklikult korraldatud näljahädal on otsene seos Venemaa käimasoleva agressioonisõjaga.
Reinsalu: holodomoril on otsene seos tänapäeval toimuvaga (2)
«Täna mälestame suure näljahäda holodomori genotsiidiohvreid. Paraku on sellel väga otsene seos ka tänapäevaga, mil miljonid ukrainlased võitlevad enda ja oma lähedaste elude eest,» vahendas välisministeerium Reinsalu sõnu. «Venemaa agressioonil Ukraina vastu on tugev mõju ka paljudele piirkondadele väljaspool Euroopat. Venemaa sõda mõjutab toidujulgeolekut ja tõstab toidu hinda, suurendab nälga ja süvendab inimeste kannatusi. Rahvusvahelise üldsuse kohus on Ukrainat igakülgselt toetada, kuni sõda on võidetud, ja kindlustada, et ükski Ukrainas toime pandud kuritegu ei jääks karistuseta.»
Ukraina NSV-s 1930. aastatel riiklikult korraldatud näljahäda põhjustas vähemalt 3,9 miljoni inimese surma. Umbes 81 protsenti näljahädas elu kaotanuist olid ukrainlased, kuid ka venelasi oli tervelt 4,5 protsenti. Ohvrite hulgas oli veel bulgaarlasi, ungarlasi, tatarlasi, juute, sakslaseid, kasahhe, poolakaid ja valgevenelasi.
Holodomori eesmärk oli kulakute ehk rahvuslikult meelestatud rahvaosa likvideerimine, erapõllumajanduse väljasuretamine ning rahva kolhoosidesse astuma sundimine. Tööliste ja kommunistide relvastatud toitlussalgad korjasid varumisplaanide alusel vilja. 25 000-st Ukraina külast suutsid riikliku teraviljaplaani täita vaid 1500 küla. Täitmata normi katteks lubati karistussalklastel algul võtta lihasaadusi ja kartuleid, hiljem ka teisi säilitamiseks ladustatud toiduaineid. Peredelt võeti ära ka seemnevili. Teravili suunati Ukraina tööstuskeskustesse Donbassi, Kiievisse ja Zaporižžjasse, et töölisklassi toita.