/nginx/o/2013/09/06/2330371t1hca27.jpg)
Täna ilmunud loo valguses, mis käsitleb Vene diplomaadi tegevust, kes võis üritada värvata Eesti elanikku, selgitame, kuidas käib värbamine, kelle vastu Venemaa eriteenistused huvi tunnevad ja keda Vene diplomaatidest on luuramise eest varem riigist välja saadetud.
Iseseisva Eesti ajaloost on teada mitutkümmet juhtumit, mil Venemaa saatkonna töötaja saadeti välja pärast seda, kui avastati, et ta tegeles info kogumisega, värbamisega ja osutus luureohvitseriks. Tavaliselt järgnes Venemaa saatkonna töötajate väljasaatmisele «peegelpildina» Eesti diplomaatide Venemaalt väljasaatmine. Meenutagem vaid mõnda kõige suuremat tähelepanu pälvinud skandaali seoses Vene spioonide paljastamisega.
1996. aastal saadeti Eestist välja Venemaa saatkonna majandusnõunik Sergei Andrejev. Selgus, et ta oli välisluureteenistuse töötaja. Ta uuris riigiteenistujatelt infot Balti riikide kaitsekontseptsiooni, samuti EL-i ja NATO-ga liitumise plaanide kohta. Riigikogu väliskomisjoni nõunik Tõnu Randla tunnistas, et tegi koostööd Vene luurega. Paljastus toimus kaitsepolitsei aktiivsel osalusel, mida toona juhtis Jüri Pihl. Kogu Eesti nägi saates «Aktuaalne kaamera» kaadreid, mis KAPO oli salvestanud saladokumentide üleandmisest Venemaa luureohvitserile.
/nginx/o/2023/12/15/15781466t1h1d4e.jpg)