Assar Pauluse uus pikk vanglakaristus jõustus

Assar Paulus. Foto: Madis Veltman

Eesti kuritegelikus ilmas tuntud Assar Paulusele tema kinnistul asuvast koerakuudist leitud relvade eest mõistetud 10-aastane vanglakaristus jõustus, sest riigikohus ei võtnud tema kaitsjate kaebusi arutusele.

Kuna riigikohus Pauluse kaitsjate Nele Tammemäe, Küllike Nammi ja Silver Reinsaare kassatsioone arutusele ei võtnud, siis jõustus 30. augustil Tallinna ringkonnakohtus tehtud otsus.

Ringkonnakohus jättis toona Harju maakohtu 12. aprilli otsuse Assar Pauluse kriminaalasjas muutmata ja kaitsjate apellatsioonid rahuldamata. Kohus jättis rahuldamata ka taotluse Assar Paulusele kohaldatud vahistamise tühistamiseks ja asendamiseks elektroonilise valvega.

Ringkonnakohus leidis, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata, kuna see on seaduslik ja põhjendatud.

Ringkonnakohus märkis, et kaitsjate hinnangul oli maakohtu poolt mõistetud 10 aasta pikkune vangistus ebaproportsionaalselt raske karistus ega haaku senise kohtupraktikaga.

Ringkonnakohus leidis, et karistuse mõistmisel tuleb peamiselt lähtuda konkreetsest süüdistatavast ja toimepandud teo iseloomust. «Kuigi ühe või teise süüteokoosseisu kohta käiv kohtupraktika on abivahendiks karistuse mõistmisel, siis ei saa karistuse mõistmisel keskenduda eeskätt erinevate kohtulahendite võrdlemisele, vaid tuleb lähtuda konkreetselt arutatavast asjast ja selle sisust,» lisas kohus.

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole mõistetud karistus – 10 aastat vangistust – ebaproportsionaalne, Pauluse süü suurus kuriteo toimepanemisel oli sanktsiooni määras keskmine.

Ringkonnakohus märkis, et karistuse mõistmisel tuleb arvestada, et karistus peab mõjutama süüdlast edaspidiselt hoiduma uute kuritegude toimepanemisest. Paulusele varasema kohtuotsusega mõistetud 7-aasta pikkune reaalne vangistus ei ole mõjutanud isikut uusi kuritegusid mitte toime panema.

«Märgiline on seejuures, et kuivõrd Paulust karistati avaliku julgeoleku vastase kuriteo ning rahvatervise vastase kuriteo toimepanemise eest ning käesoleval juhul süüdistatakse isikut üldohtlike süütegude, sealhulgas kuriteo toimepanemise eest, siis on ajas tegude iseloom jäänud sarnaseks, kuivõrd toimepandavad teod on olnud kohtu hinnangul kõrge ohtlikkusega ühiskonnale laiemalt. Oluline on tuua välja, et Paulust karistati varem toimepandud kuritegude eest konkreetse koosseisu alammääras või alammäära lähedale jääva vangistusega,» märkis kohus.

Ringkonnakohus leidis, et kuivõrd varem Paulusele kohaldatud alla vangistuse keskmise määra jäävad karistused konkreetsete koosseisude realiseerimise eest pole avaldanud mõju süüdistatava suhtumisele õiguskorda, on seega põhjendatud karistada Paulust varasemast kõrgemas vangistuse määras.

Pauluse kaitsjad Silver Reinsaar, Küllike Namm ja Nele Tammemäe taotlesid Harju maakohtu kevadise otsuse tühistamist kogu ulatuses ning tema õigeks mõistmist.

12. aprillil mõistis maakohus selleks ajaks juba kaheksa aastat vangis olnud Assar Paulusele tema kinnistul asunud koerakuudist leitud relvade ja lõhkeseadeldiste tõttu 10-aastase vangistuse, mida arvestatakse alates tema eelmise karistusaja lõpust ehk mullu 14. aprillist. Nii peaks Paulus maakohtu otsuse järgi vanglas veetma järgmised üheksa aastat.

Assar Pauluse eelistung. Foto: Tairo Lutter

2020. aasta kevadel leiti Harjumaal Raasiku vallas Assar Pauluse kinnistul asuva koerakuudi katuse alt mitu ebaseaduslikku relva ja lõhkeseadeldist. Riigiprokurör Kati Reitsak märkis toona, et on suur õnn ja juhus, et ükski lõhkeseadeldis või selle osa ei plahvatanud.

Uurimise käigus tuvastati, et tegu oli sõjalise otstarbega lahingumoonaga, mida oli suures koguses. Lahingumoon oli tööstuslik ning toodetud selleks, et kahjustada ja hävitada vastase elavjõudu ning tehnikat, sealhulgas soomustehnikat lahingus.

«Lahingumoona hoiti eramajade piirkonnas tingimustes, kus temperatuuri kõikumine oli märkimisväärne. Arvestades, et osa granaatide spetsifikatsioonist nähtuvalt võivad neist plahvatusel tekkinud killud lennata kuni 200 meetri kaugusele, oleks võinud plahvatusel olla väga traagilised tagajärjed,» ütles Reitsak.

Paulus eitas kategooriliselt enda seotust leitud relvade ja lõhkeainega.

Paulus kandis kuritegeliku ühenduse juhtimise eest seitsmeaastast vangistust alates 2014. aasta 14. aprillist ning oleks pidanud mullu 14. aprillil vanglast vabanema. Mõned päevad enne tema vanglast vabanemist võeti ta kohtumääruse alusel aga tema koerakuudist leitud relvade ja lõhkeaine tõttu uuesti vahi alla.

Keskkriminaalpolitsei pidas Pauluse kahtlustatavana kinni 2014. aasta 14. aprillil ning järgmisel päeval riigiprokuröri taotlusel ja kohtu loal ta vahistati.

Harju maakohus kinnitas 2016. aasta 7. septembril Pauluse ning tema jõugu 10 liikme ja neile kuuluva kahe firma karistusleppe, mille nad sõlmisid riigiprokurör Andres Ülvistega ning Paulus sai seitsmeaastase vangistuse.

Sama aasta novembris mõistis Viru maakohus Pauluse süüdi Ida-Viru narkojõugu rahastamises ning mõistis talle kuueaastase vangistuse, kuid luges selle kaetuks talle Harju maakohtus mõistetud seitsmeaastase vangistusega.

2017. aasta oktoobris langetas Harju maakohus otsuse Pauluse jõugu liikmetele, kes prokuröriga karistuste osa kokkuleppele ei läinud.