Valimiseelne linnaeelarve: Tallinn jagab toetusi ja tõstab palku

Foto: Arvo Meeks

Tallinna linnavalitsus esitas volikogule 2023. aasta linnaeelarve eelnõu kogumahuga 1,14 miljardit eurot, mis on 66,5 miljonit eurot ehk 6,2 protsenti enam kui 2022. aasta täpsustatud eelarves.

Järgmise aasta eelarve keskmes on sotsiaalne turvalisus, investeeringutest läheb suurem osa teedesse, tänavatesse ja haridusvaldkonda.

Linnapea Mihhail Kõlvarti (KE) sõnul on järgmise aasta linnaeelarve suunatud sotsiaalmajandusliku ebakindluse leevendamiseks, et aidata linlastel kiire hinnatõusu tingimustes toime tulla. «Järgmisel aastal saab lisarahastust lasteaia ja koolitoitlustus – lasteaias kasvab toidukulu katmise piirmäär 50 protsenti ning õpilaste koolilõuna maksumus 1,56 eurolt 1,80 euroni päevas. Suurendasime toidu hinnatõusu tõttu koolilõuna maksumust juba tänavu septembris, kuid õpilastele jätkuvalt tervisliku koolitoidu tagamiseks tõstame 1. jaanuarist täiendavalt linnapoolset toetust koolilõunale. Uuest aastast on linna toetus koolitoidule 80 senti, mis on peaaegu sama suur, mis üheeurone riigipoolne toetus, mis on püsinud viimased seitse aastat samal tasemel,» rääkis Kõlvart. «Ühtlasi tõuseb tuleval aastal õppeaasta alguse toetus seniselt 50 eurolt 75 eurole ning pensionäridele hinnatõusu kompenseerimise toetus 175 eurole.»

Linnaeelarve eelnõu järgi tõuseb 1. jaanuarist 2023 sõimerühmaealise lapse toidukulu katmise piirmäär 1,80 eurolt 2,70 eurole ja lasteaiarühmaealise lapse toidukulu katmise piirmäär 2 eurolt 3 eurole päevas. Toidukulude katmiseks lasteaedades on 2023. aasta eelarvesse kavandatud 9,2 miljonit eurot. Koolilõuna maksumust tõstetakse täiendavalt 24 sendi võrra, 1,80 eurole. Lisaks riigi toetusele kavandatakse koolilõuna kulude katteks linna eelarvest täiendavalt eraldada 6,4 miljonit eurot.

Linnatranspordi valdkonna tegevuskuludeks on kavandatud 129,7 miljonit eurot, et arendada liinivõrku ja tagada tallinlastele jätkuvalt tasuta ühistranspordi võimalus. «Praeguses majanduslikus keskkonnas on tasuta ühistransport universaalne sotsiaaltoetus, mille vajalikkust näitab ka üha kasvav sõitjate arv,» märkis Kõlvart. «Sealjuures jätkame ka Euroopa rohelisele pealinnale kohaselt ühistranspordi keskkonnasõbralikkuse suurendamist, kasutades Tallinnas avalikul liiniveol gaasibussides biometaani. Samuti on kavandatud rohelise pealinna tiitliaastast lähtuvalt paljud rohepöörde ja kliimakavaga seotud tegevused ja investeeringud.»

Järgmisel aastal algavad välisrahastusega suurprojekti «Ülemiste terminali ja Vanasadama vahelise trammitee» ehitustööd. Samuti algab Tondi eritasandilise ristmiku ehitus ja Kotka tänava rekonstrueerimine Tondi tänava ja Tikutaja tänava vahelisel lõigul. Jätkatakse Peterburi tee, Liivalaia tänava ja Tulika tänava (Endla tn – Sõle tn) projekteerimisega. Viiakse lõpule Jõe tänava ja Pronksi tänava ning Vana-Kalamaja tänava rekonstrueerimised. Jätkatakse kvartalisiseste teede remonditöödega linnaosades, milleks on kavandatud 6 miljonit eurot. Tallinna rattastrateegia 2018–2028 investeeringute elluviimiseks nähakse 2023. aastal ette 6,3 miljonit eurot. Viiakse lõpule Lasnamäe rattatee ühenduse kesklinnaga teise etapi tööd ning J. Poska tänava rattateede pikendus Reidi teeni. Tänavavalgustuse LED-valgustitele üleviimise kiirendamiseks nähakse ette 8,9 miljonit eurot, sh on ette nähtud valgustuse uuendamine parkides ja lasteaedade õuealadel.

Investeeringuteks on 2023. aastal eelnõu järgi ette nähtud 217,6 miljonit eurot, mis on võrreldes 2022. aasta täpsustatud eelarvega 4,7 protsenti vähem. Investeeringutest 46,1 protsenti kaetakse linnakassa vahendite arvelt ja kuni 41,4 protsenti laenu arvelt. Investeeringutest on valdkondlikult suurima osakaaluga teed ja tänavad 35,9 protsendiga. Kokku on teede ja tänavate kapitaalremondiks ja rekonstrueerimiseks kavandatud 78,1 miljonit eurot. Investeeringud haridusvaldkonda moodustavad 22,6 protsenti ehk 49,2 miljonit eurot. 12,9 protsenti investeeringutest läheb kultuuri ja muinsuskaitse valdkonda. Kokku moodustavad investeeringud teedesse ja tänavatesse, haridusse ning kultuuri ja muinsuskaitsesse üle 70 protsendi investeeringute kogumahust.

Tegevuskuludeks on Tallinna 2023. aasta eelarves kavandatud 902,1 miljonit eurot, mis 8,8 protsenti enam kui 2022. aasta täpsustatud eelarves kavandatud. Tegevuskuludest moodustavad haridusvaldkonna kulud 39,2 protsenti ehk 353,4 miljonit eurot. Linnatranspordi kulud moodustavad 14,4 protsenti ehk kokku 129,7 miljonit eurot ning sotsiaalhoolekande ja tervishoiu valdkonna kulud 10,8 protsenti kulude kogumahust, kokku 97,8 miljonit eurot. Kokku annavad need kolm valdkonda enam kui 60 protsenti kulude kogumahust. 2023. aastal valmib Mustamäe huvikooli uus hoone, lõpetatakse Tallinna kunstikooli renoveerimine ja Tallinna huvikeskus Kullo uue hoone projekteerimine. Lõpule viiakse ka Jakob Westholmi gümnaasiumi ja Tallinna reaalkooli juurdeehituste ning Tallinna Heleni kooli projekteerimine. Ühtlasi valmib Tallinna loomaia uus unikaalne atraktsioon «Pilvemets», mille eesmärk on suurendada külastatavust madalhooajal läbi uue, ka rahvusvaheliselt atraktiivse pereatraktsiooni rajamise. Samuti valmib uus ekspositsiooniala, Tiigriorg. Ühe olulisema kultuuriobjekti, Tallinna linnateatri hoonetekompleksi ehitustööd lõpevad 2023. aasta lõpus. Niisamuti jätkatakse parkide ja rohealade korrastamist ning mänguväljakute ehitust ja rekonstrueerimist, milleks on ette nähtud ligi kaheksa miljonit eurot. Suurimateks objektideks on teiste seas Poolamäe-Tiigiveski pargiansambli rekonstrueerimine, Harku järve rannaala korrastamine ja Putukaväila rajamine.

«Selleks, et valmis olla ka ebameeldivateks üllatusteks, moodustame linnavalitsuse reservfondi miljoni euro suuruse kriisireservi. Viimaste aastate kriisiolukorrad on näidanud, et just kohalikul omavalitsusel on vajadus esmajärjekorras tegutseda ka siis, kui olukorra lahendamine on riigiasutuste pädevuses,» ütles Kõlvart. «Seoses jätkuvalt kõrge inflatsiooniga ning võttes arvesse majanduse ja tööturu olukorda, siis suurendame ka linnaorganisatsiooni töötasufondi kümme protsenti,» lausus linnapea.

Linna 2023. aasta tulude üldmahuks kavandatakse 967 miljonit eurot, millest maksutulud moodustavad 68,7 protsenti. Linna suurim tuluallikas on üksikisiku tulumaks summas 624,7 miljonit eurot ehk 6,6 protsenti rohkem kui 2022. aastaks prognoositud. Riigilt ja muudelt institutsioonidelt saadavaid toetusi prognoositakse 171,7 miljonit eurot, linna asutuste kaupade ja teenuste müügist saadavat tulu 96,7 miljonit eurot, maamaks 25,4 miljonit eurot ja saadavat välisrahastust 22,1 miljonit eurot.

Linna investeeringute finantseerimiseks kavandab linn 2023. aastal kaasata laenu mahus kuni 90 miljonit eurot, millega kujuneks linna arvestuslikuks netovõlakoormuseks 2023. aasta lõpuks 30 protsenti. Samuti suunatakse eelarve kulutuste katteks varasematel aastatel kogutud reservidest kuni 76,6 miljonit eurot.

Linnavalitsus saatis Tallinna 2023. eelarve kolmapäeval menetlemiseks Tallinna linnavolikogule.