/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
:format(webp)/nginx/o/2022/11/06/14944070t1h6945.jpg)
Erakond Parempoolsed näeb ohtu, et uuest aastast astmeliselt suurenevad peretoetused saadavad toimetulekuraskustes peredele vale sõnumi ja käivitavad migratsioonipumba.
Parempoolsed: peretoetuste eelnõu võib käivitada migratsioonipumba (1)
«Kolme ja enama lapse pealt makstava toetuse hüppelise tõusuga saadetakse toimetulekuraskustes peredele selge sõnum, et mõistlik tee majanduslikust kitsikusest pääsemiseks on saada rohkem lapsi. See oleks ohtlik trend ning tekitaks täiendava surve sotsiaalkaitsesüsteemile,» rääkis erakonna Parempoolsed esimees Lavly Perling. «Seda enam, et toetused on suuremad kui paljude ametikohtade palk, mistõttu madalama sissetulekuga perede jaoks tasub toetustest elamine alates uuest aastast paremini ära kui tööl käimine. Samal ajal on paljudel jõukamatel peredel piinlik, et hakkavad riigilt saama suurt toetust, mida nad tegelikult ei vajagi.»
Pärast viimaseid eelnõus tehtud muudatusi hakkavad kava kohaselt järgmisest aastast kehtima peretoetused, mille puhul kahe lapsega perele makstakse 160 eurot kuus, kuid kolme lapse puhul ulatuvad toetused kokku 910 euroni. Toetused ei sõltu perede sissetulekust ehk tegelikust vajadusest ning neid makstakse pere noorima lapse 19-aastaseks saamiseni. See tähendab, et pere vanemad lapsed võivad olla ammu täiskasvanud, hästi teenida ja olla ka ise lapsevanemad, kuid peretoetust maksab riik nende vanematele edasi.
Parempoolseid riigikogus esindav Siim Kiisler on peretoetusi juba varemgi kritiseerinud ja öelnud, et hääletab absurdi sünnitava eelnõu vastu. «Sotsiaaltoetused ei peaks olema suuremad, kui iga päev tööl käivate inimeste kuupalk. Riik peab ühiskonda korraldama nii, et toetus läheks just nendele, kes seda kõige rohkem vajavad, ning et rahakasutus oleks õige, õiglane ja ka maksumaksja seisukohast mõistlik. Uus peretoetuste eelnõu on sellega karjuvas vastuolus, suure summa lisaraha saavad jõukad, samas kui ühe-kahe lapsega vaesemad pered ja üksikvanemad jäetakse hätta,» sõnas Siim Kiisler.
Ta lisas, et kui Eestis jagatavad lastega seotud toetused muutuvad suurimaks Euroopa Liidus, meelitab see ligi toetusrahadest motiveeritud rännet. «Sisserändevõimalus peab olema suunatud nendele inimestele, kes soovivad siin oma tööga Eestit jõukamaks ehitada ja kes austavad ja armastavad eesti kultuuri, mitte nendele, kes siia vaid suuremat sotsiaaltoetust nautima tulevad ja Eestist ei hooli,» märkis Kiisler.
Parempoolsed seisvad targa ja säästliku riigijuhtimise eest ning on veendunud, et nutikas e-riik suudab igaühe andmete põhjal hinnata tegelikku toetusvajadust ja sihtida raha sinna, kus seda päriselt tarvis on. «Uhkus e-riigi üle tallatakse täna maha silmakirjaliku jutuga, justkui vajaduspõhisus tähendaks suurt bürokraatiat. See pole nii, toimetuleku hindamiseks ja vajalike toetuste ning teenuste määramiseks tarvilikud andmed on riigil erinevates andmebaasides juba täna olemas. Takistatud on aga nende kasutamine, mistõttu tuleb lahendust otsida mitte rahakülvist, vaid rajada täna puuduvad õiguslikud ja infotehnoloogilised tingimused, et probleem lahendada,» ütles Lavly Perling.
Kui riigikogu peretoetuste eelnõu kinnitab, hakatakse suuremaid toetusi maksma alates 2023. aasta 1. jaanuarist ning lasterikaste perede toetus makstakse välja tagasiulatuvalt märtsikuus, vahetult peale riigikogu valimisi.