JÄRELVAADATAV ⟩ Riigikogu sai ülevaate valitsuse Euroopa Liidu poliitikast

Kaja Kallas. Foto: Kermo Benrot

Peaminister Kaja Kallas (RE) andis tänasel täiskogu istungil Riigikogule ülevaate valitsuse tegevusest Euroopa Liidu poliitika teostamisel. Ettekande tegi ka Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Raivo Tamm (Isamaa).

Kallas ütles oma kõnes, et 24. veebruaril algas peale Ukraina vabadussõja ka täiemahuline sõda reeglitel põhineva ilmakorra ja Euroopa vastu. Ta nentis, et Venemaa ei saa ülejäänud maailma silmis enam kunagi olema usaldusväärne partner.

«Eesti on koos teiste Euroopa idatiiva liitlastega olnud Ukraina toetamise ja rahvusvahelise vastupanu eesliinil, olles seda nii sõnas kui ka isikliku eeskuju ja vankumatusega. Me ei tea, kuidas ja millal täpselt see sõda lõpeb, aga me teame, kuidas see ei lõpe. See ei lõpe Venemaa võiduga,» kõneles Kallas.

«Ilma õigusliku hinnangu ja vastutuseta ei ole lootust õiglasele ja püsivale rahule. Venemaa peab hüvitama Ukrainale tekitatud kahju, sõja- ja agressioonikuriteod peavad saama karistuse,» rõhutas peaminister.

Kallas sõnas, et on uhke reaktsiooni ja ühtsuse üle, mida Euroopa Venemaa agressiooni suhtes on ilmutanud. «Euroopa Liidu ühtsus ja solidaarsus, aga ka eestvedamine on olnud võtmetähtsusega kogu läänemaailma mobiliseerimisel Venemaa vastu,» sõnas ta.

Kallas osutas, et koos on otsustatud loobuda Venemaa energiast, tugevdada Euroopa kaitset, anda Euroopa Liidu perspektiiv Ukrainale, Moldovale, Georgiale, alustada liitumisläbirääkimisi Põhja-Makedoonia, Bosnia ja Hertsegoviinaga, lisaks on NATOga liitumas Soome ja Rootsi. Tema sõnul poleks ükski neist otsustest sündinud nii kiiresti, kui poleks olnud sõda, ja sellega ei osanud Venemaa arvestada.

«Venemaa tahtis endale allutada Ukraina ja purustada Euroopa ühtsuse. Vastu sai ta hoopis tugevama ja ühtsema Euroopa kui kunagi varem,» nentis Kallas ja ütles, et Euroopa Liit ja Eesti toetavad Ukrainat täielikult ja nii kaua, kui vaja.

Kallase sõnul on maailm sõja tulemusel sisenenud ajastusse, kus kriisid on uus normaalsus. «Kardetavasti kulub enne üpris mitmeid aastaid, kui maailm taas kord tavapärasesse ühiskonnakorda saab siseneda,» lausus ta.

Kallas puudutas oma kõnes ka energia valdkonda kui osa julgeolekust ning kliimamuutustega tegelemist. Ent enamik meie muresid on tema sõnul praegu paratamatult seotud sõjaga. «Ma kinnitan nii teile kui ka kogu Eesti rahvale, et me oleme ka edaspidi head liitlased oma partneritele ja me ei unusta ka oma inimesi. Me saame koos nendest rasketest aegadest üle. Me oleme oma mõtetes ja tegudes toeks Ukrainale ja Ukraina rahvale,» sõnas Kallas ja rõhutas, et kui Euroopa on tugev, on tugev ka Eesti.

Tamm: Venemaa sooritatud kuriteod ei tohi jääda karistuseta

Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Raivo Tamm ütles komisjoni tööd Euroopa Liidu otsustusprotsessides osalemises viimasel pea neljal aastal kokku võttes, et komisjon tegeleb väga laia teemade ringiga ning on selle Riigikogu koosseisu ajal kujundanud seisukoha 186 Euroopa Liidu eelnõu osas ja andnud mandaadi 442 ministrite nõukogu kohtumiseks. Seejärel keskendus Tamm kolmele Euroopa ja Eesti jaoks kõige olulisemale väljakutsele – sõjale Ukrainas, energeetikale ja majanduse olukorrale.

Komisjoni esimehe sõnul on väga tähtis, et Venemaa sooritatud kuriteod ei jääks karistuseta, kuna karistamatuse tunne võib viia uute kuritegudeni. «Eesti seisab selle eest, et loodaks sõltumatu ja tõhus eritribunal Ukrainas toime pandud agressioonikuritegude üle kohtu mõistmiseks,» lausus Tamm.

Esimees märkis, et Euroopa Liit toetab Ukraina majandust, ühiskonda, relvajõude ja riigi ülesehitamist. «Prognooside kohaselt vajab Ukraina järgmisel aastal umbes 40 miljardit eurot rahalist abi. Praegu on Euroopa Liit andnud Ukrainale finantsabi ad hoc korras. Peaksime esimesel võimalusel tagama rahalise toetuse prognoositavuse ja regulaarsuse,» rõhutas Tamm.

Ta toonitas, et aina enam tuleb panustada Ukraina ülesehitamisse ja maksma peaks selle eest ka kahjude põhjustaja ehk Venemaa. Tamm lisas, et Euroopa Liit peab Ukrainat toetama ka ühendusega liitumisel.

Energeetikast rääkides ütles Tamm, et alates eelmise aasta teisest poolest on Euroopa Liidus ja kogu maailmas energiahinnad järsult tõusnud. «Selle suve lõpus oli gaasihind ligi kolm ja pool korda kallim kui samal ajal aasta tagasi. Energiahinnatõus jätkus ka sellel aastal. Venemaa sõjaline agressioon Ukraina vastu on seda veelgi kiirendanud,» nentis Tamm.

«Euroopa Liidu liikmesriigid on ühiselt teinud mitmeid samme, et vähendada sõltuvust Venemaa energiakandjatest ja leevendada tekkinud energiakriisi. Selle aasta märtsis leppisid 27 Euroopa Liidu liikmesriigi juhid kokku, et Euroopa Liit lõpetab hiljemalt 2030. aastaks sõltuvuse Venemaa fossiilkütustest,» sõnas Tamm, rõhutades kohaliku taastuvenergia osakaalu suurendamise ja energiatarbimise vähendamise olulisust.

Esimees kõneles ka euroala majanduse olukorrast. Ta nentis, et majanduse olukorda iseloomustavad järsult tõusnud energiahinnad, kõrge inflatsioon, kasvavad intressimäärad ja järjest pessimistlikumad väljavaated majanduskasvule. Ta sõnas, et inflatsioonisurve taandub visalt, ning toonitas, et raha- ja eelarvepoliitika ei tohi inflatsiooni ohjeldamisel teineteisele vastu töötada. «On oluline toetada hinnatõusu tõttu enim kannatavaid ühiskonnaliikmeid, kuid riiklikud toetusmeetmed peavad olema hästi suunatud ja ajutised,» lausus Tamm.

Läbirääkimistel võtsid sõna Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel Anti Poolamets, Isamaa fraktsiooni nimel Mihhail Lotman, Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel Enn Eesmaa, Eesti Reformierakonna fraktsiooni nimel Siim Kallas ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel Raimond Kaljulaid.