Umbusi jõest ei tohi enam järgmisel aastal kala püüda

Lustiveres on Umbusi jõe äärde paigaldatud kalapüügikeelust teavitavad märgid. Foto: Eili Arula

Keskkonnaminister Madis Kallase kehtestatud uue aasta harrastuskalapüügi määrus toob kaasa mõned muudatused: veidi tõusevad mõnede kalastuskaartide tasud ning Umbusi jões ja Pärnu jões Sindi kärestiku vahetus läheduses on kalapüük keelatud.

Määruse järgi kehtib kogu aasta püügipiirang suvel siloreostuse all kannatanud Umbusi jõel, aga samuti Pärnu jõel Sindi kärestiku vahetus läheduses. «Umbusi jõe puhul on oluline, et kalavaru olukord saaks rahulikult taastuda ning selleks on kõige parem, kui sealt mõnda aega kala ei püüta,» selgitas keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna peaspetsialist Indrek Ambos. 

«Sindi kärestiku puhul mängib rolli asjaolu, et tegemist on Pärnu jõe ühe esimese kärestikulise alaga, mida taolist veekeskkonda vajavad kalad kasutavad. Selle tõttu on samuti mõistlik lasta kaladel omaette toimetada.»

Oluline muudatus ootab ees kalastajaid, kes püüavad sügisel kalastuskaardiga jõgedest lõhet ja meriforelli. Alates järgmise aasta 1. septembrist on keelatud kalastuskaardi alla käivates lõhejõgedes püüda kala kella seitsmest õhtul kuni kella seitsmeni hommikul. Ambose sõnul on selline piirang vajalik, et öisel ajal ei häiritaks võimsate taskulampidega kalade elu loomist kudepesade ümbruses.

Kalastuskaardi tasud tõusevad püsiasustusega väikesaarte elanikele, kes peavad uuest aastast ühe nakkevõrgu eest maksma senise 6,5 euro asemel 7 eurot. Kuna väikesaarte elanikud võivad püüda korraga kuni kolme nakkevõrguga, siis kolme nakkevõrgu eest kokku kerib tasu 1,5 eurot. Sellise muudatusega ühtlustuvad tasud teiste nakkevõrgu kalastuskaartidega.

Samuti tõusevad nende jõevähipüügiks antavate kalastuskaartide hinnad, mille kohta on seatud eraldi piirarvud. «Kuna see puudutab väga jõevähirikkaid veekogusid, on tasu tõstmine pikas perspektiivis vajalik,» ütles Ambos.

Piirarvudega jõevähi kalastuskaartide tasud on 2023. aastast senise 15 euro asemel 20 eurot. Ühe kalastuskaardi alusel tohib püüda kuni viie vähipüügivahendiga kuni 75 jõevähki.

Jõevähipüügil kaotavad järgmisest aastast ära ka 48-tunnised ja 72-tunnised kalastuskaardid. «Praegu on portaali kalaluba.ee kaudu võimalik osta kalastuskaarte väga paindlikult. Samuti ei andnud pikemad kui 24-tunnised jõevähipüügiks mõeldud kalastuskaardid ostjatele mingisugust hinnaalandust, nagu seda teevad 72-tunnised lõhepüügiks antavad kalastuskaardid,» selgitas Ambos muudatuste vajalikkust.

Umbusi jõge tabas reostus augustis

Tartu Postimees kirjutas augustis, et kohalikud elanikud olid märganud Umbusi jões hulpimas sodikiht ning surnud kalu. Selgus, et reostus sattus jõkke Kalanast, kus tegutseb põllumajandusettevõttele Pajusi ABF kuuluv Kalana suurfarm. Pajusi ABFi juht Lembit Paal selgitas, et nädalavahetusel hakkas üle ajama silomahuti kogumiskaev.

Kuna keskkonda oli kahjustatud olulisel määral, alustas keskkonnaamet reostuse allika ja põhjuste väljaselgitamiseks kriminaalmenetluse ning uurimine kestab vähemalt järgmise sügiseni. Keskkonnaameti peadirektor Rainer Vakra kinnitas toona, et Umbusi jões juhtunu saab liigitada looduskatastroofiks.