Kaitseminister Nursipalu harjutusvälja laiendamisest: oleme valmis leidma kõigile sobiva lahenduse

Nursipalu harjutusvälja tõenäoliselt laiendatav ala Luhametsa külas. Foto: Pilt videost

Kaitseminister Hanno Pevkur tutvustas esmaspäeval Võrumaal Tsooru rahvamajas Antsla, Rõuge ja Võru valla volikogudele ja kohalikele elanikele Nursipalu harjutusvälja laiendamise plaane. Laiendamine toimub eelkõige riigimaade arvelt, ent päris erakinnistuid kaasamata pole seda ministri sõnul paraku võimalik teha.

Laienduse tõttu tuleb 21 Võrumaa maaperel kodust välja kolida. Veel paarsada maaomanikku peab müüma oma põllu- või metsamaa riigile, kuna need alad jäävad ette umbes 10 000 hektari suuruseks paisutatavale polügoonile.

Pevkur selgitas, et Venemaa kallaletung Ukrainale, NATO otsus tugevdada oma idatiiva kaitset ja Eesti kaitsevõime suurendamine on tinginud vajaduse harjutusvõimaluste laiendamiseks ja täiendavate liitlaste vastuvõtuks. «Saame kohalike inimeste murest väga hästi aru ning mõistame kaasnevaid emotsioone suurepäraselt, ent peame ka mõistma, et Nursipalu harjutusvälja laiendamine on väga vajalik kogu Eesti julgeoleku suurendamiseks,» ütles Pevkur.

2. jalaväebrigaadi ülem kolonel Mati Tikerpuu ütles, et seoses kaitseväe võimearendustega ei ole kaitseväe tänased väljaõppevõimalused enam piisavad. «Seetõttu on vaja paremaid väljaõppe võimalusi ja seda võimaldab vaid harjutusvälja laiendamine,» lisas kolonel Tikerpuu.

Kaitseminister selgitas, et laiendamist plaanides töötas kaitseministeeriumi valitsemisala selle nimel, et võimalikult palju leevendada mõju kohalikele elanikele ja keskkonnale. «Kahtlemata on see väga keeruline projekt. Teeme kõik selleks, et inimestele nende kodud alles jääks. Laiendamine toimub eelkõige riigimaade arvelt, ent päris erakinnistuid kaasamata pole seda võimalik kahjuks teha,» sõnas Pevkur, lisades, et riigimaid puudutab plaanitud laiendus ligi 75 protsenti. «Me oleme teinud kaitseväe vajadustes järeleandmisi ja vähendanud soovitud ala suurust umbes 2000 hektari võrra. Samuti vähenes algse visandiga võrreldes oluliselt – 21ni – nende maaüksuste arv, millel asub meile teadaolevalt eluhoone,» sõnas Pevkur.

«Me mõistame, et tegemist on inimeste kodudega. Seetõttu on meie soov ja eesmärk on leida kõigiga individuaalne lahendus. Oleme valmis kulutama aega ja energiat selleks, et leida kõigile osapooltele sobiv kokkulepe,» rõhutab Pevkur, lisades, et kõik sellised asjad võtavad aega aastaid. «Kaitseministeeriumi valitsemisala aastakümnete kogemus ja rohkem kui 400 juhtumit näitab, et reeglina leitakse kõiki osapooli rahuldav lahendus. Vaid ühel juhul on läbirääkimised seni ebaõnnestunud,» sõnas kaitseminister.

Pevkur rõhutas, et riigi huvi on tegutseda avatult ja läbipaistvalt. «Esimene kohtumine leidis aset oktoobris. Seejärel hakkasime kaardistama huviala täpseid piire ja need said, sellisel kujul nagu täna neid valdadele näidati, paika alles sel nädalavahetusel.»

Kõigi huvialasse jäädavate kinnistute omanikele edastatakse 22. novembril e-posti või paberkandja teel teavitused, et nende kinnistud jäävad harjutusvälja laiendamise huvialasse, mille järel võetakse personaalselt ühendust kõigi eramaa omanikega ning kaardistatakse edasiseks suhtlemiseks sobivad kontaktandmed, tutvustatakse võimalusi ja kuulatakse esmaseid ootuseid. «Kõigi hoonestatud maaüksuste omanikega planeerime esimesel võimalusel ka kohtuda. Kuna maaüksusi ja omanikke on palju, võtab esmakontaktide loomine mingi aja. Neil, kes soovivad kiiremini ühenduse võtmist, palume meile märku anda pärast teavituse saamist,» lisas Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse harjutusväljade portfellijuht Elari Kalmaru.

Harjutusvälja laiendust hakatakse arendama järkjärgult ja paralleelselt maade omandamisega. Esmalt kolitakse Tsiatsungõlmaale harjutusvälja teeninduskeskus, projekteeritakse ja ehitatakse Sõmerpalu-Nursi riigimaanteele alternatiivne trass ning kaardistatakse keskkonna- ja sotsiaalmajanduslikud mõjud. Samuti koostatakse leevendusmeetmed ja müramodelleerimine.