/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
:format(webp)/nginx/o/2022/11/21/14976516t1h9663.jpg)
Mereväelased tähistasid täna väeliigi 104. aastapäeva piduliku rivistusega Miinisadama linnakus.
Mereväelased tähistasid väeliigi 104. aastapäeva (2)
«Käesoleva aasta jooksul on mereväes toimunud suuremaid ja väikseimaid arenguid. Üks murrangulisemaid sündmusi on kahtlemata Vabariigi Valitsuse otsus millega liitub meiega uuel aastal Politsei- ja Piirivalveameti koosseisust neli laeva, kaldaradarisüsteem ja ligi 80 inimest,» ütles mereväe ülem kommodoor Jüri Saska oma aastapäevakõnes.
Mereväe enda suurimateks väljakutseteks sel aastal on olnud uuele struktuurile üleminek ja ettevalmistused järgmiseks aastaks, mil liituvad uued laevad, kohale jõuavad esimesed laevatõrje raketisüsteemid ning hakatakse vastu võtma varasemast ligi kolm korda rohkem ajateenijaid.
Lisaks uutele võimekustele lisanduvad mereväele alates järgmisest aastast ka uued ülesanded: mereolukorrateadlikkuse eest vastutamine, merereostustõrje, merepääste ja korrakaitse väikesaartel.
«Kõik need suuremad muudatused ja arengud on midagi mida me oleme ise tahtnud ja mõnda neist rohkem kui 20 aastat. See kõik koos mõningate lisadega on nüüd tegelikkuseks saamas. Meie ülesanne on nüüd see kõik ellu viia,» ütles kommodoor Saska.
Mereväe aastapäeva tähistamine algas Põhja-Tallinnas Miinisadama linnakus, kuhu rivistusid kõik teenistuses olevad mereväelased. Rivistusel tunnustati kõige eeskujulikumaid mereväe töötajaid ja tegevväelasi teenetemärkidega. Lisaks on Eesti mereväe laevad täna lipuehtes ehk heisatud on signaalkoodi lipud vöörist üle mastitoppide ahtrisse.
Üks kolmest Eesti kaitseväe väeliigist
Eesti merejõudude loomise päevaks loetakse 1918. aasta 21. novembrit, mil sõjaministri käskkirjaga nimetati ametisse Sõjaväe Staabi mereväe valitsuse ülem 2. järgu kapten Rudolf Schiller.
Mereväe taasloomise esimeseks tähiseks peetakse 1993. aasta 1. juulit, mil kaitsejõudude peastaabis moodustati väeliiki taastama hakkav mereosakond. Esimene sõjajärgne mereväe ülem mereväekapten Roland Leit nimetati ametikohale 10. jaanuaril 1994. aastal.
Ühena kolmest Eesti kaitseväe väeliigist on mereväe peamine eesmärk kaitsta Eesti territoriaalset terviklikkust ning riiklikke huvisid merel. Mereväe peamine tegevusvaldkond on miinitõrje ning mereolukorrateadlikkuse tagamine. Iga-aastaste demineerimisoperatsioonidega vähendatakse võimalikke ajalooliste lõhkekehadega kaasnevaid riske, muutes mereteed ohutumaks nii tsiviil- kui ka sõjalaevastikele.