SÕLMKÜSIMUS ⟩ Kust jookseb NATO jaoks punane joon?

NATO president Jens Stoltenberg ja Ühendriikide president Joe Biden. Foto: NACHO DOCE

Vajadus NATO artikkel viit rakendada on palju lähemal kui aasta tagasi. Postimees uuris, kui lähedal just. Pole oluline see, kas usume artikkel 5 toimimisse, vaid see, et kollektiivne Putin usub sellesse.

Teisipäevane raketiõnnetus Poola piirikülas Przewodówi viis uljamate mõtted NATO artikkel 5 (rünnak ühe NATO liikmesriigi vastu on rünnak kogu alliansi vastu ja toob kaasa kollektiivkaitse – M. P.) käivitamiseni ning mõne puhul isegi kolmanda maailmasõjani. Üpriski suure tõenäosusega oli tegu siiski Ukraina õhutõrjeraketiga, mis õnnetu juhusena maandus Poolas. Ukrainlased küll lasti Poola sündmuskohta uurima, kuid võib eeldada, et pinged on jahtunud ning suuremaid arenguid pigem ei tasu oodata.

Nõnda ei olnud Poolal põhjust käivitada ka artikkel nelja ehk NATO-siseseid konsultatsioone, kui kellegi arvates on ohustatud liikmesriigi territoriaalne terviklikkus, poliitiline sõltumatus või julgeolek. «Oleksid nad seda teinud, siis oleks NATO ka vastavalt käitunud, ma olen selles veendunud. NATO ja liikmesriikide sõnavõtud ei jäta selleks kahtlust,» sõnas endine välisministeeriumi kantsler ja teabeameti peadirektor Rainer Saks.

Postimees uuris aga julgeolekuekspertidelt laiemalt, kui vettpidavad 1949. aastal Washingtonis sõlmitud leppe põhiteesid on, kui neid tõepoolest rakendada vaja.