Päevatoimetaja:
Mai-Brit Jürman

100 nägu 2022: kriiside aasta

Copy
Azovstali terasetehas muutus Ukraina sõjas vastupanu sümboliks. Enne sõda andis tehas väga paljudele tööd ja palgad olid seal head, inimeste elujärg oli tõusuteel.
Azovstali terasetehas muutus Ukraina sõjas vastupanu sümboliks. Enne sõda andis tehas väga paljudele tööd ja palgad olid seal head, inimeste elujärg oli tõusuteel. Foto: AFP

See pidi tulema hea aasta. Koroonakriis jäi seljataha, maailm avanes ning inimesed janunesid reisimise, pidutsemise ja piirangutest vabanemise järele. Läks aga teisiti.

Kuigi elektri- ja gaasihinnad ehmatasid juba eelmise aasta lõpus, siis sellist jama ei osatud tänapäevases kaasaegses ühiskonnas oodata. Venemaa läks oma lähedasele naabrile kallale! Kogu täiega: tankikolonnid, raketipilved, hävitus- ja pommituslennukid ehk suur armee võttis meie vabariigi sünnipäeval ootamatult suuna Kiievile.

Tankide laadimine platvormvagunitele selle aasta veebruaris Venemaal Voronežis.
Tankide laadimine platvormvagunitele selle aasta veebruaris Venemaal Voronežis. Foto: EPA/RUSSIAN DEFENCE MINISTRY PRESS SERVICE/HANDOUT HANDOUT/Scanpix

See oli täielik šokk! Natsijutud ja fašistidest vabastamise põhjendused ei peaks meile tulema üllatusena, sest juba NSV Liidu aegadel käisid need solvangud pigem eestlaste pihta ehk vaenlasi kipuvad venemaalased nii märgistama. Kui varasem linnade ja külade hävitamine Süürias tundus meile kauge ja vähem tähtsana, siis Ukraina õudused puudutasid meid kõiki. Postimehe ajakirjanikud on kohapealt toonud otseinfot lugejatele, mis on need kaotused ja valu toonud meile väga lähedale.

Sõda Euroopas sundis nii Eestit kui ka lääneriike suhteid Venemaa ja venemaalastega ümber hindama. Ajupesuga tegelevad vene kanalid õnnestus lõppude lõpuks sulgeda ning kohalike venelaste Eestiga integreerimine omandas uue mõtte. Eestikeelne kool ja haridus ei tundugi enam kohalike venelaste diskrimineerimise ja ebaõiglase sunnina. Sõda näitas, et meie venekeelne kogukond ei ole üldsegi mitte üks tervik – sõda on jaganud inimesi leeridesse ja järgmised aastad näitavad, kas kiired muutused integratsioonipoliitikas kannavad vilja. Kindel on aga see, et postsovetlik etapp eesti ühiskonna lõimumisprotsessis on lõppenud.

Slava Ukraini ja Postimehe ühiskampaania «Kangelased lumes» raames anti Donetski oblastis Ukraina sõduritele üle talvevormide komplektid.
Slava Ukraini ja Postimehe ühiskampaania «Kangelased lumes» raames anti Donetski oblastis Ukraina sõduritele üle talvevormide komplektid. Foto: Erik Prozes

Eestit ei ole väga peetud pagulassõbralikuks riigiks. Mõtleme pigem endale kui teiste abistamisele, sest meid on niigi vähe ja peame ise kuidagi siin maailmas hakkama saama. Ukraina sõda muutis seda kuvandit kardinaalselt – selliseid abistamise talguid polegi vist olnud. Kümned tuhanded ukrainlased on leidnud siin sooja vastuvõtu ning Eesti on olnud selgelt Ukraina abistamisel algusest peale esirinnas – nii sõjalise kui rahalise abiga. Kui Postimees korraldas sügise hakul korjanduse Ukraina sõduritele talveriiete jaoks raha korjamiseks, siis suure abistajate panuse tõttu olime sunnitud kampaania juba teisel päeval lõpetama!

Selleks, et kiirelt muutuva maailmaga kohaneda, peame ise hakkama saama.

Peaminister Kaja Kallase kasvamine poliitikuna pole läinud lihtsalt – kuidagi kõrk ja ebausutav oli ta alguses. Sõja puhkedes paistis aga Kallas oma selge ja otsekohese jutuga poliitkorrektses läänemaailmas silma ja muutus rahvusvahelise meedia lemmikuks. Eesti on seisnud Venemaale majanduslike sanktsioonide kehtestamise esirinnas, sest sõjamasina rahaline toetamine tuleb iga hinna eest lõpetada, et anda Ukrainale ja ukrainlastele võimalus. Venemaa vastas sellele energiasõjaga ning seni rahulikult rohepöördele häälestunud Euroopa majandust tabas paras vapustus. Energiahinnad vedasid üles inflatsiooni, mille sarnast polnud aastakümneid nähtud ning muutsid energiamahukate äride toimetuleku küsitavaks. Keskpangad olid sunnitud inflatsiooni-tulekahju kustutama intresside ootamatult kiire tõusuga, mis tekitab majandusele ja inimestele uusi probleeme. Tuleb kiiresti kohaneda või ärid sulgeda.

Koroonakriis valmistas meid hästi ette – kui vaja oli, töötasime kodus, koosolekud sai interneti teel peetud ja oli võimalik ka ilma lennureisideta hakkama saada. Samas talv läheneb ja üha tihedamini kõlab meedias sõna blackout ehk täieliku elektrikatkestuse võimalus. Peame siis ka selleks valmis olema.

Lähenevad valimised on muutnud poliitikud ootamatult kaastundlikuks ja enam ei tekita isegi liberaalides imestust «lennukilt suures koguses abirahade külvamine». Kui ei pääse riigitüüri juurde, siis tuleb keegi teine ja jagab veel rohkem raha laiali. Õnneks on viimasel ajal kõlama hakanud ka konstruktiivsemaid hääli, et peame ise oma tulevikule mõtlema – ehitama energiavõimsusi ja mõtlema oma suurepärase elukeskkonna säilitamisele. Selleks, et kiirelt muutuva maailmaga kohaneda, peame ise hakkama saama.

Tagasi üles