Moldova teadlane: Nõukogude Liidu lagunemisel tekkinud doominoefekt võimaldas Moldoval iseseisvuda

Moldovale kukkus iseseisvumine sülle peale Nõukogude Liidu lagunemist, kuigi ka seal oli kultuurieliit juba aastaid võidelnud rahvuslike väärtuste eest. Nüüd on Moldovas võimul uus põlvkond poliitikuid, kellelt võib oodata kindlamaid  samme Euroopa Liiduga liitumisel. Kuid kaua oli sealne olukord üsna lootusetu. 

Dorina Rosca on Moldova teadlane ja publitsist, kes juhib Moldova Ameerika Ülikooli ärijuhtimise ja turunduse osakonda, ta on Prantsusmaa riikliku teadusuuringute keskuse sotsiaaldünaamika ja territoriaalse ümberkujundamise labori teadur ning Euroopa Arengu-uuringute Instituudi president. Tema uurimistöö keskendub Kesk- ja Kagu-Euroopa riikide majanduslikule, sotsiaalsele ja poliitilisele arengule.

Rääkides politoloog Florian Hartlebile 1989–1991 aastate pärandist, rõhutas Rosca tolleaegsete sündmuste rahumeelset loomust. Eriti tuleb tema sõnul seda tähele panna praeguses olukorras, kui Venemaa sõdib oma naaberriikides.

Kommunismi kokkuvarisemine viis 31 aastat tagasi ka majanduse kokkuvarisemiseni, see tekitas Rosca sõnul frustratsiooni kultuurieliidi seas. Aktiviseerunud kultuurieliit asus juhtima pöördelistel aegadel ühiskonda muutvaid protsesse, sest oli pidevalt suhtes võimuga. Tekkinud doominoefekti kaudu tekkis ka Moldoval võimalus iseseisvuda.

Rosca meelest oli 30 aasta tagune aeg hea demokraatiale, mis praeguseks on läbi saanud. Ka lääne heaoluühiskond on nüüd muutumas, mille üheks põhjuseks on lääne energiavarustuse probleemid Venemaa gaasi ja nafta kasutamisest loobumise tagajärjel.

Tema arvates peame olema valmis uute majandusmudelite tulekuks. Ka Moldova valitsus otsib Rosca sõnul üleminekuvõimalusi uutele energiatele.

Euroopa Liidu liikmekandidaadiks kutsumine on Moldovale väga oluline. Rosca mõistab, et see on siiski esialgu üsna sümboolne ning tõenäoliselt läheb liikmestaatuse saamiseni veel palju aega. Euroopa Liidu nõudlikud kriteeriumid aitavad Moldoval kehtestada uuenduslikke regulatsioone ning võidelda korruptsiooniga.

Rosca sõnul vajab Moldova igas valdkonnas reforme. «Kohtusüsteem, majandus, tervishoid, infrastruktuur, haridussüsteem – see on meil ebaõnnestunud, kuid peame kõike reformima,» ütles ta ja lisas, et Euroopa Liit saab siin mängida otsustavat rolli nii teadmiste ja heade tavade, kui ka tehnilise ja rahalise toega.

Pro Patria Instituudi, Konrad Adenaueri Fondi ja Wilfried Martensi Euroopa uuringute keskus korraldasid Tunne Kelami algatusel uurimisprojekti «Need 30 aastat». Selle raames intervjueeriti 22 inimest erinevatest Euroopa riikidest, et saada hinnanguid, kuidas Nõukogude Liidu lagunemine ja teiste kokku kukkunud kommunistlike režiimide pärand on mõjutanud Euroopa arengut tänaseni.

Intervjueeritavatel paluti hinnata 1989.–1991. aastate sündmusi omal maal ja Euroopas, kuidas isiklikud ootused ja lootused on selle aja jooksul realiseerunud, kuidas hinnatakse Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide mõju protsessidele omal maal ja Euroopas.

2021. aastal avaldas Postimees veebiküljel 12 Euroopa Liidu riigi poliitiku ja ühiskonnategelasega tehtud intervjuud. Nüüd jätkub sari intervjuudega Nõukogude Liidu okupeeritud kuue riigi poliitiku, ühiskondliku aktivisti ja teadlasega. Meenutatakse aega, kui kurjuse impeeriumi lagunedes oli võimalus riikidel vabalt ise oma arengutee valida. Intervjueeritavad jagavad oma muljeid neist aegadest ja oma riikide tänasest reaalsusest.