/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2022/11/17/14966553t1he3d5.jpg)
Justiitsministeeriumi analüüsist selgus, et eelmisel aastal registreeritud seksuaalkuritegudest moodustavad 48 protsenti mittekontaktsed seksuaalkuriteod.
Analüüs: pea pooled seksuaalkuriteod olid mullu mittekontaktsed
«Mittekontaktseid seksuaalkuritegusid pannakse toime näiteks sotsiaalmeedia- ja veebikeskkonnas, mida lapsed ja noored enim kasutavad,» ütles ministeeriumi kriminaalpoliitika nõunik Brit Tammiste.
86 protsenti kõigist mittekontaktsetest seksuaalkuritegudest pandi toime internetikeskkonnas või IT-vahendeid kasutades. «Seetõttu on laste ja noortega väga oluline võimalikest ohtudest ja nende ennetamisest rääkida,» lisas Tammiste.
Seksuaalvägivalla kuritegusid registreeritakse Eestis üha rohkem, kuna inimesed annavad nendest aina julgemini teada – viimase kümne aastaga on sellistest kuritegudest teavitamine kahekordistunud.
«Samas on uuringutest teada, et enamik seksuaalvägivalla ohvreid juhtunust ei teata ja abi ei otsi. Ehkki juhtunust teatamine võib olla suur julgustükk, on see väga oluline ja vajalik. Nii saab ohvrile vajalikku abi pakkuda ja võimalikke uusi kuritegusid ning ohvreid ära hoida,» rääkis Tammiste.
Enim seksuaalkuritegusid seotud lapspornoga
Eelmisel aastal mõisteti seksuaalkuritegudes süüdi 107 inimest, kõik nad olid meessoost. Võrreldes 2020. aastaga oli süüdimõistetuid 92 ja võrreldes 2019. aastaga nelja võrra vähem. Seksuaalkuriteo pani toime 28 alaealist, mõni neist oli seotud mitme kuriteoga.
Kõige rohkem registreeriti mullu seksuaalkuritegusid, milles valmistati lapspornot või aidati sellele kaasa. Kohtusse jõudis 120 seksuaalkuritegude kriminaalasja. Ka kõige sagedasem kohtusse saadetud seksuaalkuritegu oli lapsporno valmistamine või selle võimaldamine.
Kõige rohkem seksuaalkuritegude kriminaalasju saadeti kohtusse Põhja piirkonnas, kus elanike arv on kõige suurem. Kõige rohkem lõpetati pärast asjaolude väljaselgitamist vägistamise paragrahvi järgi alustatud kriminaalasju.
Kõigist prokuratuuri poolt ja prokuratuuri loal 2021. aastal lõpliku menetlusotsuse saanud kriminaalasjadest 80 protsenti lõpetati mõne menetlust välistava asjaolu ilmnemisel – näiteks kui leiti, et kriminaalmenetluseks puudus alus või oli kahtlustatav või süüdistatav surnud.