Türgi president Recep Tayyip Erdoğan on ennast Ukraina sõja taustal maailmapoliitikas kehtestanud tähtsa tegijana.
100 nägu ⟩ Recep Tayyip Erdoğan: ebakindla jalgealusega lepitaja
Erdoğan on end oskuslikult mänginud neutraalse osapoole rolli, kus ta toetab ühelt poolt Ukrainat, kuid samal ajal pole ka Venemaa-vastane. Kaitsekoostööd teeb mõlemaga, kord kritiseerib Venemaad, kord läänt, ühelt poolt sulgeb Vene sõjalaevadele Mustale merele sissepääsu, kuid samal ajal ei kehtesta Venemaa vastu sanktsioone ja on Venemaa üks tähtsamaid majanduspartnereid. Erdoğan esitab end seetõttu rahu edendajana ning kuna kohtub regulaarselt nii lääne juhtide kui ka Putiniga, siis ka sillana lääne ja Venemaa vahel.
Enda töövõiduks saab ta kirjutada Venemaa ja Ukraina vahelise viljakokkuleppe ning Venemaa veenmise leppe tühistamise peatamiseks, kuid ka märtsis toimunud kahe vaenupoole vahelised rahuläbirääkimised Türgis. Mida isoleeritumaks muutub Venemaa, seda olulisemaks muutub Türgi roll läbirääkimistel.
Läänele õnnestus Erdoğanil oma võimupositsiooni näidata Rootsi ja Soome NATOga liitumise teemal, kui ta kasutas vetoõiguse kasutamise võimalust nende survestamiseks.
Regionaalsetel teemadel, kuid üha enam ka ülemaailmsel, on Erdoğan liider, kellega peab arvestama.
Samaaegselt on Erdoğani jalgealune kõikumas, sest Türgi majandus on hävingu äärel – ametlikult pea 90-protsendiline inflatsioon, mis osal hinnangutel võib olla isegi ligi 170 protsenti, ja vabalanguses liiri väärtus on miljonid türklased majanduslikult ruineerinud. Erdoğani rahanduspoliitiline vastus, milleks on intressimäärade madalal hoidmine, käib vastu kõigile majandusteooriatele ning pigem süvendab kriisi.
2023. aasta valimiste eel peab Erdoğan, kelle toetus majanduslike raskuste tõttu on langustrendis, lootma oma välispoliitilisele edule.