Riigikohtunik Urmas Volens: kõik avaldajad vastutavad sõnadega tehtud kahju eest

Riigikohtunik Urmas Volens. Foto: Sander Ilvest

Eelmisel nädalal ei võtnud riigikohus arutusse ajakirjanik Katrin Lusti kaebust. Sellega jäi Lust süüdi selgeltnägija Veet Mano kohta valeväidete esitamises ja peab maksma talle 10 000 eurot. See on viimaste aastate jooksul juba mitmes juhus, kus ajakirjanike vastu minnakse kohtusse, ja edukalt.

Riigikohtu tsiviilkolleegiumi esimees Urmas Volens selgitab, mis on sõnadega kahju tekitamine, millega peavad arvestama ajakirjanikud, aga tegelikult ka kõik teised, kes midagi kellegi kohta (näiteks sotsiaalmeedias) ütlevad.

Kust tuleb põhimõte, et kui keegi tahab kaevata (kohtusse) mingi artikli või telesaate pärast, siis võib ta otseselt kaevata ajakirjaniku peale? Ajakirjanikel endal on arusaamine, et vastutab väljaanne (ajaleht, telekanal), aga tegelikult on vist nii, et vastutavad kõik?

Põhimõtteliselt jah. See pole ajakirjandusspetsiifiline. Kui mina näiteks avaldan midagi Facebookis, olen ka mina avaldaja.

Sõnaga kahju tekitamise juhtumid jagunevad seaduse järgi kaheks. Üks on ebakohane väärtushinnang ja teine faktiväide. Ma väidan kellegi kohta midagi faktiliselt: see on nii. Aga tegelikult ei ole nii ja tekitan sellega kahju. Ja ebakohane väärtushinnang. Mis meil need tüüpilised kaasused on – kedagi nimetati sitapeaks. Hinnangu andmine viisil, mis on au teotav. Kui selline asi kusagil ilmub, siis seadus ütleb, et avaldaja vastutab.