VIDEO ⟩ Kaja Kallas: eestlastel ei ole põhjust karta, sõjaliselt meie territooriumile mingit ohtu ei ole

Täna kogunes Reformierakonna juhatus erakonna kontoris, et arutada riigikogu valimiste programmi rahanduspeatükki. Kohal oli ka peaminister Kaja Kallas (RE), kes rääkis muu hulgas eilsest Poola raketiintsidendist ja sellest, mida me praeguseks juhtunust teame. 

«Me oleme oma Poola kolleegidega ühenduses ja tõepoolest on toimunud ja toimumas kohtumised NATO tasandil, NATO saadikute tasandil, et teada saada, mis täpselt juhtus. See on poolakate asi need asjad omistada, et kust see rakett tuli. Ja mida me teame - me oleme valmis Poolat igal võimalikul viisil aitama, kui seda peaks olema vaja,» kinnitas Kallas.

Kuna räägitakse ka NATO artikkel 4 käivitamisest, siis Kallas tõi välja, et näiteks Eesti, Läti ja Leedu käivitasid artikkel 4 siis, kui 24. veebruaril Ukrainat pommitama hakati. «Artikkel 4 tähendab NATOs konsultatsioonide alustamist selleks, et tuvastada julgeoleku oht ja mida kaitseks peaks tegema. Oluline on see, et oleme NATOs ühtsed.»

Millised on Eesti järgmised sammud? Kallas rääkis, et on kokku kutsunud Vabariigi Valitsuse kabineti julgeoleku teemadel, mis toimub täna pärastlõunal, saamaks täpseima luure ülevaate ning värske info. «Selleks hetkeks on toimunud ka Poola pressikonverentsid, NATO kohtumised, seega peaks olema pilt ees. Siis saame arutada ka seda, mida see tähendab Eestile.»

Kallas rõhutas, et raketiintsident on seotud Ukraina sõjaga: «Eile Venemaa tulistas Ukraina suunal üle saja raketi, millest osad tabasid ka märki. Pommitatakse tsiviiltaristuid, elanikke. Pommitatakse selleks, et neid terroriseerida, tekitada järgmist põgenike lainet. See on Venemaa taktika». 

«Mida me kindlalt teame, on see, et need raketid on samas ajavahemikus lennanud. 14.20 see pommitamine algas, neli tundi ta kestis. See on hoopis teistsugune olukord, kui keegi õppustel kaotab ühe raketi,» ütles Kallas, viidates mõne aasta tagusele Hispaania raketile, mis langes Eesti pinnale.

Küsimusele, et pisendab see kuidagi olukorra tõsidust, kui tuleb välja, et rakett, mis Poolat tabas, oli ukrainlaste oma, vastas Kallas, et kui venelased pommitavad Ukrainat, siis Ukraina üritab oma õhutõrje rakettidega neid rakette maha võtta, et nad ei saaks elanikkonnale kahju tekitada. 

«Kui see on sellega seotud, siis selge on see, et tegemist ei ole rünnakuga Poola suhtes, vaid selle rünnakuga, mis on toimumas Ukraina suhtes Venemaa poolt. Aga seda kõike saab ikkagi kinnitada Poola.»

Kallas lisas, et peame jätkuvalt Ukrainat toetama, et neil oleks piisav õhukaitse ja et nad saaksid oma riiki kaitsta. Veel tuleb tema sõnul survet Venemaa peal hoida. «Me ei tohi lasta end sellest hirmutada. Venemaa seda soovibki, et me ehmuksime.»

Kas eestlastel on põhjust karta? «Ei ole. Sõjaliselt meie territooriumil mingit ohtu ei ole,» oli Kallas resoluutne. «Ukrainas käib sõda, mida peab meie naaber. See on ohuks kogu julgeoleku arhitektuurile, seetõttu peame olema väga kindlad Ukraina toetamises, et see sõda lõppeks, Venemaa läheks tagasi oma piiridesse ja ei areneks ka kuhugi edasi. Et ei tuleks Venemaal rohkem mõtteid veel territooriume haarata ja inimesi veelgi enam kahjustada.»

Seda, kas poolakate õhutõrje raketiintsidenti ajal töötas või mitte, Kallas avalikult kommenteerida ei soovinud.