Gruusia poliitik: minu riiki juhib Venemaal rikastunud oligarh

Gruusia oli kümme aastat tagasi Euroopa Liidu kõige edukam idapartner. Nüüd juhib riiki varju hoidev Venemaal rikastunud oligarh, kes kontrollib sisuliselt kogu avalikku sektorit ja olulist osa majandusest. Edukalt Gruusiat reforminud president Mihheil Šaakašvili on vangis ning ilma jäetud talle eluliselt vajalikust arstiabist.

Irakli Kavtaradze on Gruusia poliitik. Ta on olnud parlamendi liige ja kuulunud väliskomisjoni ning kaitse- ja julgeolekukomisjoni. Alates 2003. aastast on ta Gruusia suurima paremtsentristliku opositsioonierakonna Ühinenud Rahvuslik Liikumine välissuhete osakonna juhataja. Kavtaradze on hiljuti asutatud kodanikuühenduse Gruusia Vabaduse Akadeemia direktor.

Kavtaradze ütleb teda intervjueerinud politoloog Florian Hartlebile, et Euroopa oleks pidanud olema Venemaa suhtes palju ettevaatlikum – kuna seda ettevaatus ei olnud, siis just seetõttu toimus 2008. aasta rünnak Gruusia vastu, 2014. aaasta Krimmi annekteerimine ja sõda Ida-Ukrainas ning nüüd täiemahuline sõda Ukraina vastu.

Kavtaradze tuletab meelde, et Gruusia oli iseseisev aastatel 1918–1921, kuid siis vallutas riigi Venemaa ning edasi jäädi 70 aastaks Nõukogude Liidu koosseisu. Tema sõnul on venelased kogu aeg väitnud, et Gruusia oli nurjunud riik ning seda püütakse näidata ka 2008. aasta agressiooni järel.

Mis Gruusias valesti läks, et ei saadud sel suvel koos Ukraina ja Moldovaga kutset Euroopa Liitu? Gruusia poliitiku hinnangul on demokraatia tema riigis teinud vähikäiku ja selle taga on ühe oligarhi ülemvõim kogu poliitika ja majanduse üle.

Venemaal kahtlastel asjaoludel rikastunud miljardär Bidzina Ivanišvili tuli Gruusiasse Mihheil Šaakašvili võimu lõpuaastal ning korraldas ehtsa Venemaa stiilis laimukampaania, millega tagas oma loodud parteile Gruusia tulevik võidu parlamendivalmistel.

Nüüd on Gruusiale kiire edu taganud reformid läbi viinud president Šaakašvili vangis ning tema elu on seal tõsises ohus. Oligarh aga kontrollib kogu avalikku sektorit, sealhulgas õigussüsteemi ja korrakaitset. Hiljuti vangistati ka suurima opositsioonilise meediakontserni juht ning nüüd on pea kõik telekanalid valitsuse ja seega ka Ivanišvili teenistuses.

Kavtaradze on veendunud, et enamik grusiine tahab Euroopa Liitu, kuid valitsev võimuklikk ei hooli Euroopa Liidu soovitustest. Samas oli Gruusia veel kümmekond aastat tagasi Kvataradze sõnul Euroopa Liidu idapartnerriikide seast kõige arenenum ja lootustandvam.

«Meie saatus otsustatakse praegu Ukrainas,» ütleb ta. «Peame valima, kas oleme hea või kurja poolel. Venemaa kulutab tohutult vahendeid ka hübriidsõjaks. Kõik komponendid on sellega seotud. Solidaarsus ja ühtsus peaksid tulema Euroopast. Õnneks oleme näinud, et transatlantiline koostöö on lõpuks olemas ja see on kestev. See on suunatud Venemaa vastu,» on teenekas Gruusia poliitik lootusrikas.

Sõda Ukrainas näitab tema sõnul, et julgeolek, vabadus ja demokraatia ei ole midagi enesestmõistetavat. Grusiinid teavad oma kogemusest, et Venemaa on ebastabiilsuse allikas – segades valimisi, õõnestades demokraatia tugisambaid ja tekitades ebastabiilsust. Venemaal on fašistlik režiim, rõhutab Kavtaradze.

Pro Patria Instituudi, Konrad Adenaueri Fondi ja Wilfried Martensi Euroopa uuringute keskus korraldasid Tunne Kelami algatusel uurimisprojekti «Need 30 aastat». Selle raames intervjueeriti 22 inimest erinevatest Euroopa riikidest, et saada hinnanguid, kuidas Nõukogude Liidu lagunemine ja teiste kokku kukkunud kommunistlike režiimide pärand on mõjutanud Euroopa arengut tänaseni.

Intervjueeritavatel paluti hinnata 1989.–1991. aastate sündmusi omal maal ja Euroopas, kuidas isiklikud ootused ja lootused on selle aja jooksul realiseerunud, kuidas hinnatakse Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide mõju protsessidele omal maal ja Euroopas.

2021. aastal avaldas Postimees veebiküljel 12 Euroopa Liidu riigi poliitiku ja ühiskonnategelasega tehtud intervjuud. Nüüd jätkub sari intervjuudega Nõukogude Liidu okupeeritud kuue riigi poliitiku, ühiskondliku aktivisti ja teadlasega. Meenutatakse aega, kui kurjuse impeeriumi lagunedes oli võimalus riikidel vabalt ise oma arengutee valida. Intervjueeritavad jagavad oma muljeid neist aegadest ja oma riikide tänasest reaalsusest.