Ministeerium: jalaväemiinide kasutuselevõtt piiraks liitlaste kaasamist

Jalaväemiin Nova Husarivka külatänaval Harkivi oblastis. Foto on illustratiivne. Foto: Gleb Garanich/Reuters/Scanpix

19 EKRE parlamendisaadikut ja Ants Laaneots (RE) esitasid eelnõu, mis näeks ette jalaväemiinide kasutamist keelavast Ottawa konventsioonist väljaastumist. Kaitseministeeriumi hinnangu järgi piiraks see aga oluliselt liitlaste kaasamist.

Kaitseministeeriumi koostatud arvamuse järgi ei toetata konventsioonist väljaastumist mitmel põhjusel. Esiteks puudub ministeeriumi arvates sõjaline vajadus, sealhulgas Ukraina sõja esmaste õppetundide valguses. Ministeeriumi väitel pole Ukraina neile teadaolevalt keelatud jalaväemiini kasutanud muuhulgas ka tänavu veebruaris alanud Venemaa täiemahulise sissetungi järel. Inimõigusorganisatsiooni Human Rights Watch hinnangu kohaselt on seda aga teinud Venemaa.

«Keelatud jalaväemiinide kasutamine Venemaa poolt tekitab küll kaotusi nii Ukraina kaitseväelastele ja tsiviilelanikele ning tekitab lisatööd Ukraina kaitseväelastele ja demineerijatele, kuid ei oma lahingutegevuse käigule operatiiv-strateegilist mõju,» märkis kaitseministeerium.

Samuti ei leiaks samm mõistmist liitlaste poolt, tuues kaasa negatiivse rahvusvahelise tähelepanu ja surve. Sealhulgas hindas kaitsevägi, et passiivselt rakendatavate jalaväemiinide rakendamine tooks kaasa oma üksuste ja liitlaste kaotusi ning tsiviilohvreid. «Eesti ühepoolne lahkumine Ottawa konventsioonist ning leppega seni keelatud jalaväemiinide kasutusele võtmine tooks tõenäoliselt kaasa märkimisväärseid piiranguid liitlasüksuste tegutsemisele Eesti territooriumil,» nentis ministeerium.

Ministeeriumi hinnangul oleks jalaväemiinide kasutamisel keeruline täita sõjapidamise reeglitest tulenevat vahetegemise põhimõtet. Samuti põhjustavad jalaväemiinid liigseid vigastusi või õigustamatuid kannatusi, mis on keelatud muu lepingu ja rahvusvahelise õigusega.

Koostöös välisministeeriumi ja kaitseväega kokku pandud arvamusele kirjutas alla kaitseminister Hanno Pevkur (RE).

18. oktoobril esitatud eelnõu esitamise juures olnud seletuskirjas märkisid 19 EKRE saadikut ja Ants Laaneots (RE), et Eesti ei saa lubada, et võimaliku sõja korral võiksid Ottawa konventsiooniga mitteliitunud riigid Eesti territooriumil jalaväemiine kasutada, kui Eesti ise seda aga teha ei tohiks.

«Uues olukorras on Eesti sunnitud tegema kõik endast oleneva, et sõjalist riigikaitset tugevdada,» nentisid 20 saadikut, lisades, et Ottawa konventsiooni nõuetest kinnipidamine nõrgendab meie kaitsevõimet.

«Enesekaitsevahendina on jalaväemiin tõhus, odav ning piisava heidutusvõimega. Jalaväemiinid on unikaalsed võitlusvahendid ses mõttes, et massilise kasutamise puhul tekitavad need otsestele kaotustele (surnutele ja haavatutele) lisaks veel tõsise psühholoogilise efekti hirmu näol, mida vaenlase sõdurid lahinguväljal liikudes tunneksid,» selgitati kirjas.

Ottawa konventsioon võeti vastu 18. septembril 1997 ja jõustus 1. märtsil 1999. Tänaseks on konventsioonil 164 osalisriiki, sh kõik Euroopa Liidu ja NATO liikmesriigid, välja arvatud USA. Eesti ühines konventsiooniga 24. märtsil 2004 ja see jõustus Eesti suhtes 1. novembril 2004.

Konventsiooni osalisriik võtab endale kohustuse mitte kunagi mitte mingisugustel tingimustel (a) kasutada jalaväemiine, (b) otseselt või kaudselt arendada, toota, muul viisil hankida, varuda, hoida või ükskõik kellele üle anda jalaväemiine ja (c) ükskõik mis viisil abistada, julgustada või mõjutada kedagi ette võtma midagi, mis on konventsiooni kohaselt keelatud.

Allikas: kaitseministeerium