/nginx/o/2023/02/15/15140920t1hf6d7.jpg)
/nginx/o/2022/11/15/14962549t1h0f21.jpg)
Fotografiska galeriis toimub ülehomme, 17. novembril kell 15 ümarlaud teemal «Vene meediaväljaannete missioon väljaspool Venemaad», mille korraldab Postimehe venekeelne toimetus.
Milline on Vene meediaväljaannete missioon väljaspool Venemaad?
2022. aasta tõi traagilise pöördepunkti Euroopa ellu ja selle piiridest väljapoole. Mõjutamata ei jäänud ka meediamaastik, kus kümned Venemaa meediaväljaanded olid pärast Venemaa agressiooni algust Ukrainas sunnitud oma töö lõpetama või välismaale kolima.
Ainuüksi Riiga on viimase poole aasta jooksul ümber asunud mitukümmend meediaväljaannet, mille korraldajad ja töötajad seostasid end veel hiljuti Venemaaga, sõltumata füüsilisest kohalolekust.
Välismaale kolinud väljaanded läbivad rasket kohanemisperioodi. Paljude nende töötajate elus on toimunud tormilised muutused. Töö tähendus, auditoorium, teemade ulatus, selle kajastamise stiil – kõik nõuab kui mitte radikaalset muutust, siis tõsist analüüsi ja järelemõtlemist.
Rus.Postimees algatab arutelu vene ajakirjanduse identiteediprobleemidest väljaspool Venemaad. Soovime üheskoos arutleda viimastel kuudel läbitud tee üle traagiliste sõjasündmuste taustal ja mõelda venekeelse meedia tuleviku üle muutuvas maailmas.
Kohtumist modereerib Postimehe venekeelsete väljaannete peatoimetaja Sergei Metlev.
Ümarlauas osalejad arutavad järgmisi küsimusi:
- Kas piiri taga tegutsevad meediaväljaanded suudavad ja tahavad mõjutada Venemaad väljastpoolt?
- Kas nad osalevad teiste riigist lahkunute ja vene diasporaa saatuses?
- Kuidas luuakse side asukohariikidega?
- Kas emigratsioonis meedia soovib kohapealses riigis integreeruda?
- Kuidas nad reageerivad süüdistustele kohaliku tegelikkuse mittemõistmises?
- Mis on muutunud ajal, kui nad on tegutsenud uues riigis?
- Milliseid arengustrateegiaid Venemaa piiritagune meedia enda jaoks välja töötab?
Konverentsil osalejad
Telekanali Dožd peatoimetaja Tihhon Dzjadko. Peatas tänavu märtsis töö Moskvas ja jätkas juulist saadetega Riiast.
/nginx/o/2022/11/15/14962534t1h1544.jpg)
Dzjadko alustas ajakirjandustööd raadios Ehho Moskvõ, aastatel 2005–2013 juhtis autorisaateid. Aastatel 2007–2012 osales ta sõnavabadust kaitsva sõltumatu organisatsiooni, rahvusvahelise projekti «Piirideta reporterid» Venemaa missioonil. Koos oma vendade Filipi ja Timofeiga juhtis ta aastatel 2010–2013 Doždi saadet «Dzjadko».
Lahkus kanalist ajutiselt 2015. aastal, tegi USAs valimistsükli ajal koostööd Ukraina telekanaliga INTER, seejärel juhtis aastatel 2016–2018 uudistesaadet RTVi kanalil (nn Vene Rahvusvaheline Televisioon, endine NTV International), oli kuni detsembrini 2019 kanali peatoimetaja asetäitja. 2019. aasta detsembris naasis Doždi, peatoimetaja ametikohale.
/nginx/o/2022/11/15/14962530t1h26cd.jpg)
Kirill Martõnov, Novaja Gazeta Euroopa peatoimetaja. Tema juhitud väljaanne tegutseb Riias ja on Venemaal avaldamise peatanud Novaja Gazeta haru.
Kuni 2022. aasta aprillini, mil väljaande veebisait Ukraina sõja erapooletu kajastamise tõttu blokeeriti, jäi Novaja Gazeta peaaegu ainulaadseks vaba ajakirjanduse saareks Vene Föderatsioonis, kus sõltumatu ajakirjandus oli suures osas kõrvaldatud 2010. aastate lõpuks.
Moskva Novaja Gazeta toimetuses oli Martõnov algul kolumnist, seejärel arvamus- ja poliitikaosakondade toimetaja ning lõpuks peatoimetaja asetäitja. 2020. aastal vallandati ta «formaalsetel põhjustel» õppejõukohalt Moskva kõrgemast majanduskoolist ja temast sai üks Vaba Ülikooli projekti alusepanijaid.
Jevgenia Nazarets on Raadio Vaba Euroopa/Vabadusraadio Riia büroo Vene teenistuse juht. Aastatel 2016–2021 juhtis ta Vabadusraadio Moskva bürood ja kolis Venemaa ametivõimude suurenenud surve tõttu Prahasse.
Roskomnadzor mõistis talle tema materjalidel «välisagendi» sildi puudumise pärast 2021. aasta kevadel peaaegu miljoni USA dollari suuruse trahvi. Nazarets on Vabadusraadioga koostööd teinud 2002. aastast, algul osales Jekaterinburgi büroo töös ja juhtis Liberty Live‘i otseülekandeid.
Ta on lõpetanud Uurali Riikliku Ülikooli ajakirjandusosakonna ja asus raadiosse tööle 1994. aastal. Ta on algusest peale spetsialiseerunud piirkondlikele teemadele, laiendades järk-järgult geograafilist haaret, peamiselt Venemaa põhjaosa poole. Tema saadete sari Uuralite keskkonnakatastroofidest (2004) pälvis Sverdlovski oblasti Ajakirjanike Liidu auhinna.
/nginx/o/2022/11/14/14960777t1hea9d.png)
Vadim Radionov on YouTube‘i kanali «I Grjanul Grem» («Ja kärgatas Graham») kaasasutaja ja saatejuht.
Kanali nimi «I Grjanul Grem» viitab Ameerika matemaatiku Ronald Grahami nimele, kes pakkus välja suurima võimaliku arvu. Sellist kiiksuga nime kasutati kanali esimestes saadetes ära nii, et kuulsustega tehtud intervjuudes esitasid saatejuhid külalistele ootamatu küsimuse nn nähtamatult Grahamilt.
Radionov on mitmekülgne ajakirjanik, kes on töötanud paberväljaannetes, raadios ja televisioonis. Ta oli ajalehe Tšas korrespondent, tegi reportaaže raadios SWH+ ja lisaks sisu tootmisele raadios Baltkom, töötas seal peatoimetaja asetäitjana. Samuti juhtis ta programme «Ilma solvanguteta» LTV7-s ja «Üksipulgi pärimine» telekanalil PRO100TV.
Kuni viimase ajani võis Rodionovi materjale leida ka Venemaa väljaannetest Ehho Moskvõ ja Snob.