Minister Peterson: pisimuudatustega jätkata ei saa, kuid suurte otsustega läheb aega

Liigne töökoormus tõstab läbipõlemise ja vigade tegemise riske, ent pole teada, kui palju arstid ja õed tegelikult ületunde teevad, sest seaduses lubatu piirist välja jäävaid öövalveid kirja ei panda. Foto: Marianne Loorents

Kui tervishoius jäävad põhjapanevad poliitilised otsused venima, pikenevad ravijärjekorrad või tuleb haigetel hakata teenuste eest oma taskust kaks korda rohkem maksma, nentis riigikontrolli auditi juht Rauno Vinni. Eile arutati tervishoiu olukorda riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjonis ja täna jätkub see parlamendi täiskogus.

«Kuhu tahes me vaatasime, polnud probleemiks mitte niivõrd raha, kuivõrd meedikute puudus,» rõhutas riigikontrolör Janar Holm. Kõige rohkem on riigikontrolli aastaaruande järgi puudu perearste ja erakorralise meditsiini arste, psühhiaatrite puhul võib rääkida aga suisa kriisist. Raha juurde laenata või makse tõsta on oluliselt lihtsam kui professionaale kasvatada – sealtkaudu avaldub mõju alles aastate pärast. Viimase seitsme aastaga on probleemid tervishoius kuhjunud ja tulevik paistab veel tumedam.

Vinni kinnitusel on 2035. aastaks iga neljas Eesti elanik pensionär. «Haigekassa praeguste teenuste taseme hoidmine tähendab, et kulud suurenevad tosina aastaga veerandi võrra kiiremini kui tulud,» nentis ta.