100 nägu ⟩ Kaja Kallase ajastu

Kaja Kallas. Foto: PIROSCHKA VAN DE WOUW

Aasta tagasi novembris kestis paar nädalat hetk, kui Reformierakond langes erakondade populaarsustabelis kolmandaks Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) ja Keskerakonna järele. Ühiskonnauuringute instituudi tellitud ja Norstati läbi viidud küsitlus näitas peaministri partei toetuseks 20 protsenti.

Põhimõtteliselt sama (20 protsenti) toetus oli tollal ka peaminister Kaja Kallasel, selgelt populaarseimast peaministrikandidaadist Jüri Ratasest maas.

Täna, 12 kuud hiljem on kõik muutunud. Kaja Kallas peaministrina ja Reformierakond parteina on konkurentsitud liidrid. Mõlema puhul saab rääkida umbes 30-protsendi valijate toetusest. Kõige dramaatilisemalt tuleb võrdlus välja just Keskerakonnaga. Ratas on kaotanud oma koha ja Keskerakond ise on selgelt langenud kolmandaks, hoopis teise liigasse, kus partei on viimased paarkümmend aastat toimetanud. 

Kallase edust on kirjutatud korduvalt. Sõda, julgeolek, välispoliitika – need on valdkonnad, kus Kallas tunneb ennast tugevamalt ja nende teemade esiletõus on kergitanud ka Kallast. Oleks aga liiga mugav seda kõike lihtsalt vedamise alla paigutada. Lõpuks on need Kallase teadmised, kogemused ja isikuomadused, mis on kandnud.

Professor Rein Taagepera ütles mõned kuud tagasi Postimehele intervjuud andes: «Anna sõnnikut taimele, mis kannab.» Mõte oli selles, et Kallase edu üle rahvusvahelisel areenil võib kadedust tunda, aga püüdes Kallast alla tirida, ei võida sellest keegi, sealhulgas ka kadetsejad.  

Muidugi on Kallas muutunud ajas ka lihtsalt paremaks. Kui ta sai peaministriks, polnud tal üldse valitsemiskogemust. Polnud varem ju isegi minister olnud ega kogenud, kuidas Eesti valitsuskabinet töötab.

Aasta tagasi, kui Reformierakonnal ja Kaja Kallasel olid keerulised ajad, kostis tihti kriitikat. Kohati ebaõiglaselt, tähenduses, et olud olid keerulised ja nii keerati keeruliste olude tagajärjed peaministri kaela. Kui pendel liigub vastassuunda, siis peaaegu paratamatult toimub ka teises suunas ülereageerimine. See tähendab, et viimase aasta jooksul on Kallas saanud kiita kõiges, mõnikord sealgi, kus tema teeneid eriti polnudki.

Andrus Ansip oli kümme aastat Reformierakonna esimees ja üheksa aastat peaminister. Saab rääkida «Ansipi ajastust». Taavi Rõivas oli samades ametites kolm aastat. Rõivast võib pidada Ansipi aja pikenduseks. Siis tuli Hanno Pevkur, ainult aasta, ütleme segaduste aeg. Ja seejärel Kaja Kallas, olnud neli aastat erakonna eesotsas ja kaks aastat peaminister. 

Hetkeseisuga on Kallasel potentsiaali jätkata pikalt. Võimalus luua «Kallase ajastu». Eriti kui ta peaks võitma valimised ja kui suudab jälle valitsuse moodustada. Garanteeritud see loomulikult pole, kuid Kallas on favoriit.