Riigiasutused ja koolitoitlustajad soovivad koostada koolitoidu teekaardi

Foto: Sille Annuk

Sotsiaalministeeriumis toimus koolitoidu teemaline ümarlaud, kus võeti eesmärgiks koostada tasakaalustatud ja mitmekesise koolitoidu teekaart, mis arvestaks ka uusi koolitoidule pandud ootusi. Tuleva aasta alguses valmivas teekaardis lepitakse kokku, mis on koolitoidu puhul oluline ja kõigi koolitoidu pakkumisega seotud osapoolte tegevused selleni jõudmiseks.

«Meie eesmärk on, et koolilõuna oleks mitmekesine, tasakaalustatud ja kõigile lastele kättesaadav sõltumata nende vanemate rahalistest võimalustest. Viimastel aastatel on erinevad osapooled seadnud koolitoidule uusi kriteeriume, mida toitlustajad peavad arvesse võtma, näiteks mahetooraine suurem osakaal ning suurem valik koolilõuna variante ühe toitlustuspäeva jooksul,» ütles tervise- ja tööminister Peep Peterson (SDE). «Lisakriteeriumite täitmine suurendab koolitoidu maksumust veelgi. Samas on üldise hinnatõusu tingimustes üha keerulisem pakkuda ainuüksi juba seda, et koolilõuna oleks tasakaalustatud ja mitmekesine. Seepärast soovime leppida kokku, mis on koolitoidu puhul oluline ja kuidas selleni jõuda.»

Kohtumisel osalenud olid ühel meelel, et seatud eesmärgi saavutamiseks on vaja ühiselt koostada teekaart, milles lepitakse kokku prioriteetsed tegevused ning kuidas ja mil määral peaks arvestama täiendavaid kriteeriume, näiteks et toidu tooraine oleks kohalik, pärineks mahepõllumajandusest või et lõunamenüüs oleks rohkem valikuid.

Haridus- ja Teadusministeeriumi riigikoolide pidamise valdkonna juhi Raivo Trummali sõnul on Eesti uuringute kohaselt üks koolitoitu enim panustavaid riike maailmas. «Lisaks on Eestis kehtestatud kesksed nõudmised koolitoidu tervislikkusele ja kvaliteedile ning selle üle tehakse ka järelevalvet. Suurenenud on koolilõuna mitmekesisus, sageli võimaldatakse soovijatele hommikuputru ning on eraldi kesksed meetmed puu- ja juurvilja, piima ning mahetoidu pakkumiseks. Kooli õppekavades on käsitletud läbivate teemadena tervislikku toitumist juba esimesest kooliastmest alates,» selgitas Trummal ning lisas: «Koolilõuna on hariduse abiteenus ning esmajärjekorras tuleb koolis keskenduda hariduse andmisele, kuid kahtlemata on kvaliteetne toit koolis väga oluline lapse arengu ja õppimisvõime toetamisel. Seetõttu on vajalik, et erinevad osapooled ühistes eesmärkides kokkuleppele jõuavad. Haridus- ja Teadusministeeriumi vaates on tähtis, et korralduslike küsimuste kõrval leiaks käsitlemist õpilaste teadlikkuse suurendamine tervislikust toitumisest ja toiduohutusest. Kooli õppekavade ülevaatamine selles küsimuses juba käib,» ütles Raivo Trummal.

Ka koolitoitlustajad on viidanud vajadusele koostada teekaart, millest toitlustamise puhul juhinduda saaks ning toonud välja ka kitsaskohad. Enam kui 80 Eesti koolis toitlustust pakkuva Baltic Restaurantsi juhi Aaro Lode sõnul on koolitoit jõudnud tänaseks olukorda, kus kvaliteedi tõstmise asemel peame rääkima taseme säilitamisest.

«Koolitoidu eest makstav riigitoetus on püsinud muutumatu alates 2018. aastast – 1 euro lapse kohta päevas, millele lisandub kohaliku omavalitsuse toetus. Samal ajal on toidu tooraine hinnad viimase aasta jooksul kasvanud keskmiselt 50%. Elektrihind on kasvanud 300%. Vaatamata sellele, et hinnad jätkuvalt kasvavad ja koolitoidu toetus on püsinud neli aastat muutumatuna, hangivad koolipidajad paljudes Eestimaa kohalikes omavalitsustes toitlustajalt ikka veel kõige odavamat pakkumist. See on pannud toitlustajad tugeva surve alla, kus me peame hakkama tegema otsuseid ja valikuid, kuidas säilitada senine koolitoidu kvaliteet,» rääkis Lode.«Ootame, et teekaart annaks vastused, milline on tasakaalustatud ja mitmekesine koolitoit, kuidas seda järjest kestlikumalt tagada ning millised on selleks vahendid,» lisas Lode.

Nõudeid koolitoidule ning pakutava toidu energia- ja toitainesisaldusele reguleerib sotsiaalministri määrus „Tervisekaitsenõuded toitlustamisele koolieelses lasteasutuses ja koolis", mis on uuendamisel. Kohalikke omavalitsusi toetab koolilõuna pakkumisel haridus- ja teadusministeerium. Riiklik koolilõunatoetus on praegu 1 euro ühe lapse kohta päevas. Lisaks toetab maaeluministeerium läbi kohalike omavalitsuste mahetooraine osakaalu suurendamist koolitoidu valmistamisel.

Kohtumisel osalesid koolitoitlustajate, õpilaste, kohalike omavalitsuste, terviseameti, Tervise Arengu Instituudi, sotsiaalministeeriumi, haridus- ja teadusministeeriumi ning maaeluministeeriumi esindajad. Koolitoidu pakkumisega seotud probleemidest nimetati muuhulgas koolitoidu ebaühtlast kvaliteeti, vajadust riikliku koolilõuna toetuse suurendamiseks, toitlustamise hangetega seotud küsimusi, söögivahetundide pikkust ja nende algusaega ning toiduraiskamist.