:format(webp)/nginx/o/2022/11/11/14954491t1hcf4d.png)
President Alar Karis rääkis Pariisi rahufoorumi ümarlauas geopoliitilise olukorra mõjust küberjulgeolekule, mille teravamad probleemid on paratamatult seotud Venemaa agressiooniga Ukraina vastu. «Praegune olukord näitab, et küberturvalisust tuleb tõsiselt võtta ja vastupanuvõime tõstmiseks investeerida,» ütles riigipea.
«Venemaa küberrünnakute ühine element on see, et need on sageli suunatud kriitilise infrastruktuuri või meedia vastu. See on küüniline katse külvata tsiviilelanike seas segadust. Seda saab tembeldada vaid katseks demokraatiat õõnestada,» rääkis president Karis.
«Eestit seni tabanud küberrünnakute loetelu põhjal võib eeldada, et nende põhieesmärk on olnud Eesti e-riigi maine kahjustamine,» ütles president Karis. Tema sõnul pole rünnakud enamasti olnud edukad ja ükski põhiteenus ei ole oluliselt mõjutatud. Sageli pole need avalikkusele isegi märgatavad.
President Karis märkis, et Eesti küberturbeasutused teevad igapäevaselt koostööd ka Ukraina kolleegidega ja on valmis Ukrainat ka edaspidi abistama. «Oleme valmis saatma eksperte, jagama oma parimat praktikat ja aitama ülesehitustöödega,» sõnas Eesti riigipea.
/nginx/o/2022/11/11/14954571t1hb80b.png)
President Karis kohtus Pariisis kahepoolselt veel Põhja-Makedoonia presidendi Stevo Pendarovskiga. President kinnitas, et Eesti toetab tugevalt Põhja-Makedoonia integratsiooni Euroopa Liituga ja on valmis jagama oma reformikogemusi. Veel räägiti kohtumisel koostööst NATOs ja Ukraina igakülgsest toetamisest.
/nginx/o/2023/12/28/15803511t1hd841.jpg)