Eesti järved saavad uued nimed

Viljandlaste seas ammu Paala järvena tuntud veekogu ametlik nimi oli seni Valuoja paisjärv. Nüüd aga saab Paala järvest ametlik nimi. Foto: Liis Saar / Sakala

Sel nädalal jõudis lõpule aastatepikkune töö, mille tulemusena muutub mõne Eesti järve nimi. Nii näiteks hakkab Tartumaal asuv Peitlemäe järv kandma Kõlli järve nime ning Viljandis asuvast Valuoja paisjärvest saab aga Paala järv.

«Läbi erinevate aegade on eri veekogudel kasutatud eri nimesid ja kui ühes õigusaktis on kasutatud ühe veekogu kohta ühte ja teises teist nime, siis tekib suuri segadusi,» selgitas keskkonnateabe keskuse keskkonnaregistri osakonna juhataja Uudo Timm, miks juba ligi kümmekond aastat tagasi hakkas siseministeeriumi juures tegutsev kohanimenõukogu järvede nimesid korrastama.

Nii mõnigi järv on Timmi kinnitusel aegade jooksul saanud eksitava nime. «Kuskilt dokumentidest on läbi jooksnud trükiveaga nimi ja see on hakanud oma elu elama, aga juristid ajavad oma rida ja kui õigusaktis on miski asi kirjas, siis on see nagu aamen kirikus,» rääkis Timm ja kinnitas, et selliseid väärnimesid on õigusaktides ohtralt.

Timm meenutas oma aastatetagust välitööd Lõuna-Eestis asuvas Karula rahvuspargis, kus ta otsis ametlike dokumentide kohaselt seal asuvat Laanemetsa oja. Pärast pikka otsimist läks ta lõpuks kohalikust talust abi paluma, kuid sealt juhatati ta kümnete kilomeetrite taha, kohaliku oja nimeks aga öeldi Verioja. «Selgus, et kunagi Nõukogude ajal oli seal Lannametsa, mis eesti keelde tõlkides ei ole mitte Laanemets vaid Lammimets. Sellest tekitati aga Laanemetsa ja see raiuti halli raamatusse,» selgitas ta. Just sellistel puhkudel võibki Timmi sõnul tekkida olukord, kus kohanimed teevad läbi kapitaalse muutuse.

Timmi sõnul kontrolliti järvede nimede vastavust kohanimeseaduse reeglitele. «Näiteks ei tohi seal olla numbreid, nagu oli Sillamäel, kus olid Esimene, Teine ja Kolmas paisjärv. Sellist nime seadus ette ei näe,» tõi ta ühe näite.

Nime muutmisele eelnes pikk töö

Timmi kinnitusel ei hakka keegi nimesid uisapäisa muutma, vaid sellele on eelnenud nii välitööd kui ka uurimistöö. «Iga konkreetse näite puhul on eelnenud nimeuurimuslikud tööd,» kinnitas ta.

Kohanime nõukogusse kuuluva keelemehe Peeter Pälli sõnul pandi omaaegsetes loodusregistrites järvedele nimesid tihti lähima koha järgi ning sellistel puhkudel taastatakse omaaegne rahvalik nimi, mitte ei anta järvele uut nime.

Veekogu nimevalikul lähtuti sellest, milline nimi on kohapeal tuntum, ka nime ajaloolisest taustast ning mõnikord langetati otsus ka keelekuju arvestades. Kui oli tegu korduva nimega, siis valiti ainulaadsem. «Aga kõik sõltus konkreetsest juhtumist,» kinnitas Eesti Keele Instituudis töötav Päll.

Eriti palju nimesid on kavas muuta Lõuna-Eestis. Näiteks Põlvamaa Valgejärve uus ametlik nimi hakkab olema Valgõjärv ning Viinakoja järvest saab Viinakuajärv. «Lõuna-Eesti torkab silma, aga sama reegel kehtis üle Eesti, et nime püütakse kirjutada võimalikult selle hääldusepäraselt,» selgitas Päll. Samasugust kohaliku nimepruugi eelistamise põhimõtte järgi muudeti näiteks nimesid Kihnu saarel. Samas möönis keelemees, et mõni üksik nimi võib olla nii juurdunud, et seda ei ole võimalik muuta.

Nimeviidad tuleb välja vahetada

Kui pärast uute avalike veekogude nimekirja kinnitamist erineb veekogu ametlik nimi tema juures olevast nimeviidast, siis tuleb see keskkonnaametnik Uudo Timmi kinnitusel välja vahetada. Ka ametlikel kaartidel ja õigusaktidel tuleb hakata kasutama vaid ametlikult kinnitatud nime. «Muidu me sellest nimesegadusest jagu ei saa,» lisas ta.

Timmi sõnul on järvenimede korrastamisega tegeletud ligi kümme aastat ning alles nüüd on selle tööga jõutud lõpule.

«Vooluveekogude (jõgede- toim) analoogiline töö on alles pooleli, aga nii mõnigi ekslik või eksitav nimi on juba seal ära muudetud,» rääkis Timm. Kui järve nimede korrastamisega tegeleti aktiivselt paar aastat, siis jõgede puhul kulub selleks ametniku arvates veelgi kauem, sest jõgede eripära tõttu on nende eri osadel erinevad nimed.
«Aga tegelikult peab otsast lõpuni olema üks ametlik nimi,» sõnas Timm.

Vastav valitsuse määrus jõustub alates 30. märtsist.

Näited järvede nimemuudatustest

• Peitlemäe järvest saab Kõlli järv, sest nimi Peitlemäe on vähem tuntud.
• Kihmjärvest saab Tagajärv, sest Kihmjärve nime ei tunta enam.
• Kanariku Verijärvest saab Kanariku järv, kuna Verijärve nimi on käibelt kadunud.
• Valuoja paisjärvest saab Paala järv, sest nime Valuoja järv ei kasutata
• Koobassaare järvest saab Suur-Apja järv, kuna tegu on esikohanimega ja see on ajalooliselt olulisem.
• Luikjärvest saab Lahijärv, kuna kusagil ametiasutuses on käibele võetud eksitav nimi.

Allikas: kohanimenõukogu protokoll