Diviisi määratav Briti brigaad nõudis pikka veenmist

Boris Johnsoni ametiajal räägiti lootusest tuua Eestisse püsivalt 2000 Briti sõdurit. Reaalsus päris nii uljas ei ole. Foto: Mihkel Maripuu

Suvisel NATO tippkohtumisel kokku lepitud diviisistruktuuri loomine on jõudmas vähemalt juriidilise vormistamiseni. Kaitseminister Hanno Pevkur (RE) tahab lähinädalatel minna valitsusse kaitseväe põhimääruse muutmisega. Töövõiduna saadi kinnitus, et Ühendkuningriik määrab Eesti kaitsmiseks ühe brigaadi.

Koos Ühendkuningriigiga loodav diviisistruktuur tähendab, et muuta tuleb ka Eesti sõjapidamisloogikat. Kaitseväe juhataja asetäitja kindralmajor Veiko-Vello Palmi sõnul täidab diviis Eesti sõjalises kaitses kaht peamist eesmärki: seob omavahel Kaitseliidu maakaitseringkondade, kaitseväe jalaväebrigaadide ja teiste väeliikide lahingud ning on ühenduslüli liitlaste ja nende sõjaliste võimete vahel.

Dramaatilised muudatused ei möödu tihtipeale pingete ega vaidlusteta. Nii ka seekord, kui Kaitseliit ei suutnud kaitseväega pika aja jooksul kohe üldse ühist keelt leida. Vaidlused, mis Postimehele meenutatu järgi läksid kohati päris inetuks, käisid suures plaanis alluvussuhte küsimuse üle.