:format(webp)/nginx/o/2022/11/08/14948547t1h8c83.jpg)
President Alar Karis rõhutas Sharm el Sheikhis ÜRO kliimakonverentsi COP27 raames toimunud vee kättesaadavust ja selle puudusest tekkivaid muresid käsitleval kõrgetasemelisel arutelul, et riikidel on oluline vältida veepuudusest tingitud konflikte ja leida neile lahendusi. «ÜRO veekonventsioon, mille juhtriik on Eesti aastani 2024, pakub piiriüleste veevarude küsimuste lahendamiseks koostööplatvormi,» lisas ta.
«Miljardite inimeste elatis ja tervis sõltub nende juurdepääsust veele. Teame, et kliimamuutused muudavad olukorra veelgi keerulisemaks – praeguse olukorra jätkumisel jääb aastaks 2030 vajaminevast veest 40 protsenti puudu. See tähendab, et konfliktid veele juurdepääsu pärast on vältimatud,» sõnas Eesti riigipea.
Ta märkis, et kuna 60 protsenti maailma pinnavee varudest on sellised, mida korraga jagavad kaks või enam riiki, on piiriülese veevaru jagamine kasvava tähtsusega. «Sellises olukorras on tähtis, et meil oleks õiguslik raamistik, mis võimaldab piiriüleseid veekogusid jagavatel riikidel teha koostööd, jagada veevarusid ja kohaneda kliimamuutustega,» sõnas president Karis.
Eesti riigipea tõi näiteks, et hiljuti aitas veekonventsioon sõlmida kokkuleppeid Senegali-Mauritaania vahelise põhjaveekihi kohta, Chu-Talase vesikonnas Kasahstani ja Kõrgõzstani vahel ning Dnestri vesikonnas, mida jagavad Moldova ja Ukraina.
President Karis kutsus kõiki ÜRO liikmesriike, kes jagavad naabritega piiriveekogusid, veekonventsiooniga ühinema. Konventsioon hõlmab ka vesikondade ülemaailmset võrgustikku, mis pakub võimalust kogemuste jagamiseks kliimamuutustega toimetulekul. Konventsiooni raames pakutakse ka riikidele tuge ühise või koordineeritud seire ja andmete vahetuse ülesehituseks.
/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)