Riik valmistub tegelema 75 000 lühiajalist kaitset taotleva sõjapõgenikuga

Sõjapõgenikud laeval Isabelle.  Foto: Tairo Lutter

Tänu sellele, et Ukraina sõjapõgenikud on otsinud endale Eestis aktiivselt tööd ja alalist elamist, on riigieelarvest kulunud nende peale eeldatust vähem raha. Sõjategevuse jätkudes pole põgenike kodumaale naasmist aga niipea oodata ning peame olema valmis ka uue laine saabumiseks.

Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjoni eilsel istungil ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo (RE), et praeguseks on 63 protsenti Eestisse jäänud Ukraina põgenikest taotlenud ajutist kaitset. Eesti on ministri sõnul valinud põgenike ühiskonda integreerimise tee, mis eristab meid paljudest teistest Euroopa riikidest. 20–64-aastastest põgenikest töötab juba 39 protsenti (Euroopas keskmiselt 28 protsenti) ja nad ei vaja riigi tuge.