Aserbaidžaani vabadusvõitleja: Euroopa Liidul on topeltstandardid idapoolsete partneritega suhtlemisel

Foto: Pilt videost

Aserbaidžaanis toimusid ka 1989-1991 tormilised sündmused, mille lõpus riik iseseisvus. Aserbaidžaani Rahvusliku Iseseisvuspartei (NIPA) asutaja Etibar Mammadovi sõnul poleks ilma rahvuslike vabadusliikumisteta Nõukogude Liit lagunenud. Kui Balti riikides tulid seejärel võimule uued inimesed, jäid Aserbaidžaanis vabadusvõitlejad vastasseisu vana nomenklatuuriga ning demokraatia ei ole seetõttu selles riigi edenenud.

Etibar Mammadov on Aserbaidžaani Rahvusliku Iseseisvuspartei (NIPA) auliige, ta oli selle partei asutaja ja esimees aastatel 1992–2004. Tegemist oli Aserbaidžaani esimese erakonnaga pärast Nõukogude Liidu kokkuvarisemist. Mammadov oli ka Aserbaidžaani rahvusliku demokraatliku liikumise üks juhte aastatel 1988–1991. Teda teatakse kui Euroopaga lõimumise pooldajat.

Teenekas poliitik väljendab aga pettumust Euroopa Liidus, mis ole demokraatia ülesehitamiseks Aserbiadžaanis midagi teinud. Ta juhib tähelepanu, et Euroopa Liit huvitub järjest rohkem Aserbaidžaani energiaressurssidest, mitte sellest, mis toimub riigis endas. Mammadov nendib kibedusega, et ilmselt on Euroopa Liidul lihtsam läbi rääkida autoritaarsete režiimidega, mis valitsevad tavaliselt energiaessursiderikastes riikides, mitte demokraatliku ühiskonnaga.