Uue NATO peasekretäri valimisel nähakse üha tõenäolisemalt Jens Stoltenbergilt teatepulka üle võtmas mõnda naist, võimalike kandidaatide hulgas on ka Eesti peaminister Kaja Kallas (RE), vahendab New York Times.
NY Times: Kaja Kallasest võib saada järgmine NATO peasekretär (31)
NATO praeguse peasekretäri Jens Stoltenbergi ametiaeg lõppeb tuleva aasta sügisel. Alliansi liikmed mõtlevad juba pingsalt, keda nähakse senise pealiku järglasena. Lehe sõnul tuleb uuel võimalikul peasekretäril alliansi juhtimine üle võtta ühel ajaloo kriitilisemal hetkel, mil oht suurema sõja eskaleerumiseks on vaat et alliansi aegade suurim.
Euroopa Liidu soov oleks, et uus juht tuleks mõnest liikmesriigist, kuna alliansi praegusest 27 riigist koguni 21 on ühtlasi EL-i liikmed. Olgugi et Euroopas ei ole veel kokku lepitud, kelle taha võimalusel koondutakse, nähakse ühe võimaliku kandidaadina ka Kaja Kallast.
NY Timesi sõnul on Kallas olnud Ukraina toetamisel väga tugev ja häälekas, tõstes nii oma rahvusvahelist tuntust. Ta on korduvalt meedias rääkinud, et Venemaa presidendi Vladimir Putiniga ei tohiks läbirääkimisi pidada ning on süüdistanud Venemaad genotsiidis Ukrainas.
Küll aga võib lehe sõnul nii Kallasele kui ka mistahes Balti riikidest või Poolast pärit kandidaadile saatuslikuks saada liiga äge Venemaa-vastasus. Nimelt Lääne-Euroopa riigid, nagu Prantsusmaa ja Saksamaa, eelistavad alliansi eesotsas pigem inimest, kes suudaks luua sõja järel Moskvaga stabiilsemaid suhteid.
Euroopast pärit võimalike kandidaatidena nähakse ka Slovakkia presidenti Zuzana Caputovat ning aastatel 2015-2020 Horvaatia president olnud Kolinda Grabar-Kitarovici. Samuti mängib leht mõttega, et omad huvid on ka Euroopa Liidust lahkunud Suurbritannial, kes näeks alliansi pealikuna eelkõige kaitseministrit Ben Wallace'it.
Teisel pool suurt lompi nähakse šansse Ukraina juurtega poliitikul
Teisel pool ookeanit nähakse võimaliku NATO juhina aga sealtkandist pärit inimest. Ameerika Ühendriigid ei pane välja enda võimalikku kandidaati, kuna alliansi sõjaline juhtimine Euroopas on suuresti juba nende kätes.
Küll aga on lehe arvates USA-s märkimisväärne toetus Ukraina juurtega Kanada asepeaministril ja rahandusministril Chrystia Freelandil. Samas märgib leht, et ka talle võidakse ette heita liiga suurt Ukraina toetamist. Samuti räägib tema kahjuks ka tõik, et võrreldes Ida-Euroopa riikidega ei ole Kanada piisavalt kiiresti tõstnud oma kaitsekulutusi.
Endiselt on ka võimalus, et liikmesriigid lepivad kokku, et praeguses keerulises julgeolekuolukorras pikendatakse senise peasekretäri ametiaega aasta võrra. Üks on kindel, et nii Washington kui ka Brüssel tahavad saada järgmise peasekretäri paika kindlasti enne novembrit 2024, kui toimuvad Ameerika Ühendriikides presidendivalimised.