Ringkonnakohus peab Ossipenko vahistamist vältimatult vajalikuks

Nikolai Ossipenko. Foto: Kuvatõmmis

• Ossipenko võib vabaduses jätkata kuritegude toimepanemist.
• Kohus ei nõustunud, et Ossipenkot ei saa tervise tõttu vahistada.
• Kohtumäärus jõustus kohe.

Tartu ringkonnakohus tühistas täna Viru maakohtu määruse, millega jäeti korruptsioonis kahtlustatav Nikolai Ossipenko vahi alla võtmata. Ringkonnakohtu hinnangul on Ossipenko vahi alla võtmine vältimatult vajalik.

Tartu ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi hinnangul on maakohus õigustatult leidnud, et Ossipenko puhul esineb põhjendatud kuriteokahtlus ning vahi alla võtmata jätmise korral võib ta jätkata kuritegude, milles teda kahtlustatakse, toimepanemist. Samas on maakohus jätnud põhjendamatult Ossipenko vahi alla võtmata.

Peamiseks küsimuseks praeguses asjas on tõusetunud Ossipenko tervislik seisund ja kas see välistab üheselt tema vahi all pidamise. Nimelt hinnatakse kriminaalmenetluse seadustiku kohaselt muu hulgas tõkendit valides ka kahtlustatava tervist. Maakohus on seda küll teinud, aga kriminaalkolleegiumi hinnangul on Ossipenko tervisega seotud asjaoludele antud ebaõige hinnang, leides, et tema vahi all pidamine sellest tulenevalt võimalik ei ole.

Kaitsja ja maakohus tõid Ossipenko tervislikule seisundile hinnangut andes läbivalt esile aastal 2019 tehtud ekspertiisiakti ja samast aastast pärit põhistamata kriminaalmenetluse lõpetamise määruse. Leiti, et kuna Ossipenko tunnistati aastaid tagasi parandamatult haigeks ja seetõttu tema suhtes kriminaalmenetlus lõpetati, ei saagi tema suhtes praegusel juhul ühtegi menetlustoimingut läbi viia, veel vähem teda vahi alla võtta. Tartu ringkonnakohtu kriminaalkolleegium sellega ei nõustu.

Vaidlust ei ole selles, et Ossipenko tervis ei ole hea, kuid ringkonnakohus leiab, et maakohtu järeldus, justkui oleks Ossipenko elu ja tervis vangistuses ohus, ei ole õige. Praeguses asjas on olemas 24. oktoobril 2022 koostatud ekspertiisiakt, mille eesmärk oli välja selgitada, kas Ossipenko on võimeline vahi all viibima.

Selles andis ekspert arvamuse, et otseseid tervisest tulenevaid vastunäidustusi Ossipenko vahi all viibimiseks ei ole, kui on tagatud temale määratud ravi ning järjepidev kehahooldus. Samuti on oluline, et terviseseisundi halvenedes oleks võimalik saada kohest meditsiinilist abi. Abi osutamine on seadusandlusega reguleeritud ja Eesti vanglad on võimelised seda pakkuma. Juhul kui vanglal puudub võimalus vajalikku ravi pakkuda, suunatakse inimene kohe vajalike eriarstide hoole alla. Seega on Ossipenkole vahi all viibides igakülgselt tagatud ekspertiisiaktis märgitud vajalikud tingimused.

Ringkonnakohtu hinnangul on Ossipenkost lähtuv kuritegude oht suur ja praegusel juhul ei ole kindlust, et vabadusse jäädes suudaks ta taoliste kuritegude, milles teda kahtlustatakse, toimepanemisest hoiduda. Seda enam, et selle jaoks ei peaks ta isegi kodust lahkuma, kuna ka siiani on ta kõike teinud sisuliselt kodustes tingimustes, telefoni teel, erinevate kokkusaamiste, mis on toimunud tema kodus jne. Kohus selgitas, et sellist seisukohta ei väära isegi see, et teda ei ole varem kriminaalkorras karistatud. Varem kriminaalkorras karistamata inimeste vahistamine ei ole välistatud, kui nende puhul on kuritegude toimepanemise oht suur ja nii see kohtu hinnangul Ossipenko puhul ongi.

Ringkonnakohus tuvastas ka seda, et Ossipenko puhul on vahistamisalusena olemas kriminaalmenetlusest kõrvalehoidmise oht.

Arvestades eelmärgitut, on Ossipenko vahi alla võtmine ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi hinnangul vältimatult vajalik. Kohtu hinnangul ei ole tema tervislik seisund takistuseks ja tema suhtes tuleb kohaldada tõkendina vahistamist kaheks kuuks alates tema kinnipidamisest.

Kriminaalmenetluse seadustiku kohaselt jõustub kohtumäärus koheselt. Edasikaebe kord näeb ette, et pooltel on 15 päeva jooksul võimalik esitada kirjalik kaebus Tartu ringkonnakohtule.

6. oktoobril jättis Viru maakohus kahtlustatava Ossipenko vahi alla võtmata. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse ringkonnaprokurör Alan Rüütel, kes taotles maakohtu määruse tühistamist ja kahtlustatava vahi alla võtmist. Ühtlasi esitas prokurör ringkonnakohtule ja kaitsjale 24. oktoobril valminud ekspertiisiakti, mille kohaselt on Ossipenko võimeline vahi all viibima, kui talle on tagatud vastav ravi.

Kaitsja Jüri Leppik palus jätta maakohtu määruse muutmata ja Ossipenko suhtes tõkendina vahistamine kohaldamata. Kaitsja esitas ringkonnakohtule 22. aprillil 2019 Ossipenko suhtes teostatud ekspertiisiakti, mille kohaselt on viimane parandamatult haige. Ringkonnakohus pidas määruskaebuse arutamiseks avaliku istungi 25. oktoobril.

Viru ringkonnaprokuröri Alan Rüüteli sõnul on prokuratuur kriminaalmenetluse algusest olnud seisukohal, et korruptsioonikuritegudes kahtlustatav Nikolai Ossipenko peab edasiste kuritegude ärahoidmiseks viibima vahi all. «Esitasime kohtule tõendid, mis meie hinnangul põhjendatud kuriteokahtlust kinnitavad ja kahtlustuses etteheidetavaid kuritegusid iseloomustavad. Nende tõendite põhjal oleme seisukohal, et seni on kahtlustatav kuritegusid toime pannud ka kodust lahkumata telefoni teel või oma kodus inimestega kohtudes, mistõttu ei ole elukohast lahkumise keeld edasiste kuritegude ärahoidmiseks piisav,» ütles Rüütel.

«Maakohtu hinnangul ei võimaldanud kahtlustatava tervis teda vahi alla võtta. Prokuratuur sellega ei nõustunud, sest vanglate meditsiinipersonal on piisavalt pädev, et tagada kahtlustatavale vajalik abi. Samuti saab vajadusel kahtlustatava toimetada haiglasse või kutsuda talle kiirabi – nii nagu seda tuleks teha ka tema elukohas viibimisel. Seetõttu viidi prokuratuuri taotlusel läbi ekspertiis, mille tulemuste kohaselt ei ole kahtlustataval tervisest tulenevaid takistusi vahi all viibimiseks ja Tartu ringkonnakohus jõudis täna samale järeldusele,» lisas Rüütel.

Lisaks tuvastas ringkonnakohus, et vabadusse jäädes võib kahtlustatav hakata menetlusest kõrvale hoidma, mis omakorda kinnitab ka prokuratuuri hinnangul vahistamise vältimatut vajadust.

Nikolai Ossipenko on avalikkuses tuntud peamiselt prügiveofirmade pidaja ning prügila omanikuna. Oktoobri algul pidas politsei lisaks Ossipenkole kinni veel kaheksa inimest Kohtla-Järve linnavalitsusest ja -volikogust. Samuti peeti kinni kaks Ossipenkoga seotud inimest, keda kahtlustatakse altkäemaksu andmises ja võtmises ning mõjuvõimuga kauplemises.