Uuring: Mihkelsoni skandaal jagab inimesed kahte leeri

Marko Mihkelson Foto: Eero Vabamägi

Ühiskonnauuringute Instituudi tellitud küsitluses paluti vastajatel öelda, mis arvamus on neil kujunenud seoses eelmise nädala lõpus meedias avaldatud reformierakondlasest riigikogu liikme Marko Mihkelsoni tehtud fotode teemaga, ja selgus, et inimesed on jagunenud kahte leeri.

27. oktoobril avaldas ajaleht Postimees artikli, kus väideti, et Marko Mihkelson on teinud lapseealisest kohatuid pilte. Teemat kajastasid ka teised suuremad meediaväljaanded. Ühiskonnauuringute Instituudi tellitud küsitluses paluti teemast kuulnud vastajatel öelda oma arvamus mõne antud skandaali puudutava küsimuse kohta.

Skandaali keskmes olevate fotode kohta küsiti, kas vastaja arvab, et Mihkelsoni tehtud fotod olid eetiliselt taunitavad või olid need mänguhoos tehtud süütud pildid? 37 protsenti vastajatest arvas, et need on «eetiliselt taunitavad» või «pigem eetiliselt taunitavad», 34 protsenti arvas, et «pigem süütud» või «süütud» ning 29 protsenti vastas «ei oska öelda». Seega antud teema puhul seisukohta omavad inimesed jagunevad küsimuses enam-vähem pooleks.

Antud juhtumi kajastusest on 64 protsenti Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) toetajatest ning 54 protsenti Keskerakonna valijatest järeldanud, et pildid olid eetiliselt taunitavad. Isamaa toetajate seas on 46 protsendiga samuti kõige enam neid vastajaid, kelle arvates oli tegemist eetiliselt taunitavate piltidega. Vähem oli selliselt vastanuid Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE), Eesti 200 ja Reformierakonna toetajate seas, vastavalt 35, 22 ja 21 protsenti.

Kuigi natuke enam on neid vastajaid, kes on järeldanud, et pildid olid eetiliselt taunitavad, siis 48 protsenti vastajatest arvas, et Mihkelson ei peaks skandaali tõttu poliitikast lahkuma ning 34 protsenti arvas, et peaks.

Lisaks küsiti, kuidas on skandaal mõjutanud vastajate hinnangut Reformierakonnast. 29 protsenti vastajatest arvas, et negatiivsemaks, 60 protsenti ütles, et ei ole muutnud ning kolm protsenti vastas positiivsemaks.

Erakondliku eelistuse järgi arvas 61 protsenti EKRE, 55 protsenti Isamaa, 36 protsenti Keskerakonna, 24 protsenti SDE, 23 protsenti Eesti 200 ning neli protsenti Reformierakonna toetajatest, et skandaal on muutnud nende hinnangut Reformierakonnast negatiivsemaks.

Norstati küsitlus viidi läbi 31. oktoobrist 1. novembrini läbi veebikeskkonas 18-aastaste ning vanemate Eesti kodanike seas ja selles osales kokku 1000 vastajat.