Telesaade lahkas Marko Mihkelsoni juhtumit

Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson. Foto: Remo Tõnismäe

Kui pildiskandaali sattunud poliitiku Marko Mihkelsoni (RE) väitel on juhtumiga seotud fotodest probleemne vaid üks, siis vastaspoole kaitsja Maria-Mägi Rohtmetsa sõnul on lapsest tehtud siivutuid fotosid pikema aja vältel.

Seni juhtunu kommenteerimisest hoidunud Mihkelson otsustas lõpuks koos abikaasa Tuuli Mihkelsoniga südant puistada intervjuus ETV saatele «Pealtnägija». «Ma usun, et tuhandetes peredes tehakse argielulisi pilte lastest, perest, mänguhoos reisidel ja nii edasi. Ja ma usun, et mitte keegi neid pilte tehes ei mõtle iga hetk sellele, et nende pere privaatsus, nende pereelu puutumatus on ohus,» rääkis ta ajakirjanik Mihkel Kärmasele.

Mihkelsoni sõnul on tuhandetest piltidest välja valitud tosinkond pilti, mille puhul on loodud «seksualiseerivad narratiivid». Tegelikult olevat probleemne vaid üks foto. «Mina olen võtnud omaks, et see üks pilt – olen algusest peale öelnud, ütlesin ka 2020. aastal vestlusel politseile, et see on sobimatu. Me algusest peale saime aru seda pilti tehes, kus peal on nii ema kui laps, ja laps sobimatus poosis mänguhoos, et see pilt tuleb kustutada.»

Poliitiku sõnul valmistus ta koos perega järgmisel päeval algavaks reisiks ja seetõttu jäi see foto digialbumisse alles.

Selles, et sobimatu on vaid üks foto, on veendunud ka Marko Mihkelsoni abikaasa ja juhtunuga seotud lapse ema Tuuli Mihkelson. «See oli viga, et me selle pildi tegime. Sellist pilti ei tohiks mitte keegi mitte kunagi teha, aga ma tean, ma olin seal juures ja tean, et ta (Marko Mihkelson – toim) ei teinud seda pilti tahtlikult.»

See oli viga, et me selle pildi tegime.

Mihkelsoni sõnul on ta fotoga seoses vabandust palunud nii laste kui ka nende isa käest. Ent viimast esindav vandeadvokaat Maria Mägi-Rohtmets näeb juhtunut teisiti. «Nad on ütelnud, jah, siin igasuguseid asju tagantjärgi. Aga mina olen näinud neid fotosid ridamisi, need on tehtud ju pooleteise aasta jooksul. Ei ole nii, et äkki üks kord rõõmsa sündmuse, perekondliku sündmuse juures on midagi nagu juhtunud kogemata. Aga ma ise ei saa hakata rääkima sellest, miks konkreetselt üks või teine asi mind ei veena ja millised eksperdid mida on sinna juurde öelnud, mis kinnitavad, et minu veendumus on siiski veidi õigem,» ütles Mägi-Rohtmets.

Saatejuht Mihkel Kärmase küsimusele, palju probleemseid kaadreid oli, vastasid Mihkelsonid kui ühest suust, et üks. Teiste skandaalsete piltide puhul on nende arvates pahatahtlikult tekitatud seksualiseeriv alatoon. «Sellega on justkui püütud luua muster, et meie peres või mina sealhulgas olen lapsi väärkohelnud.»

Mägi-Rohtmets aga rõhutab, et pildid on tehtud vähemalt pooleteise aasta vältel. Seega võib sellisest tegevusest välja lugeda, et see polnud niisama «paar korda juhtus». «Siin on olnud üsna sihipärane tegevus,» märkis ta.

Saatejuhi küsimusele, kas tegemist on siis ebaseadusliku materjali tootmisega Mihkelsoni ja tema abikaasa poolt, vastas advokaat, et tema ei taha väita, mida kasuisa ja ema koos tegid. «Mina räägin ikkagi ainult Marko Mihkelsoni tegevusest,» vastas Mägi-Rohtmets.

Kui vastaspool kinnitab, et kõnealustel pildid on spetsiaalselt kadreeritud, siis Mihkelsoni ja tema abikaasa väitel see nii ei ole. «See foto, mille eest me vabandasime ja millest me juba rääkisime, see foto oli tehtud täpselt nii, nagu me kirjeldasime, aga ülejäänud fotod on tehtud igapäeva elu käigus,» ütles Tuuli Mihkelson.

Naise sõnul ei mahu talle pähe, kuidas tema laste isa suudab neid pilte vaadates lisada sinna «nii palju perversset seksuaalsust».

Politsei uuris ekspertide abil skandaalseid fotosid ning leidis, et kahtlemata on Mihkelsoni tegu eetiliselt taunitav, kuid täiendas samas, et hinnates asjaolusid kogumis, ei saa asuda seisukohale, et Mihkelson oleks tahtlikult valmistanud lapsest pornograafilist või erootilist teost. Uurija arvates olid pildid tehtud eksimuses, sest tegemist oli pere igapäevastest toimingutest ja lapse mänguhoos tehtud kaadritega ning nende eesmärk ei olnud seksuaalse erutuse esilekutsumine.

Viimast kinnitas Mihkelson ka kaamera ees. «Loomulikult mitte. Kui me esimest korda üldse kuulsime, et keegi on esitanud meie vastu sarnase süüdistuse, siis me olime siiralt šokeeritud. Šokeeritud sellest, kuidas üldse on võimalik esiteks nendes näha seda ja teiseks, sellisel moel esitada seda süüdistus, millel, nagu me teame, pole mitte mingisugust alust.»

Selles loos on palju privaatseid ja delikaatseid detaile. Tüli juured ulatuvad aastasse 2013, mil Tuuli Semevsky ja tema tollane elukaaslane lahku läksid. Paari lapsed jäid külakorda käima ema ja isa vahet. 2016. aastal tutvus naine Mihkelsoniga, kellega kaks aastat hiljem kokku kolis. Ka laste isa leidis endale uue kaasa ning moodustus kärgpere, kus omavaheline suhtlus algul toimis, aga muutus ajapikku üha toksilisemaks.

Tuuli Mihkelsoni sõnul oli nende kärgperes õhkkond toksiline juba enne piltide avalikuks tulekut. Naise sõnul otsis ta abi Naiste kriisikodust ja mujalt. «Mulle kirjutavad praegu väga paljud naised, kes on pidanud läbi tegema midagi sarnast või kes praegu võitlevad oma laste hooldusõiguse pärast või kelle väga palju jõukam endine elukaaslane neid ahistab, püüab advokaatide abiga lapsi ära võtta. Neid lugusid on nii palju ja ma arvan, et iga naine, kes on kannatanud vaimse vägivalla käes või nartsissistliku isikuhäirega inimese ahistamise all, tunneb ilma rohkete selgitusteta tõe siin taga ära.»

Küsimusele, ega Mihkelson pole uurimise käigus oma poliitiku mõjuvõimu püüdnud näidata, vastas poliitik, et võib panna käe piiblile või südamele ning kinnitada, et pole midagi sellist teinud.

Meie põhiline seisukoht kogu aeg on olnud lapsi kaitsta.

«Meie käest on küsitud ka seda, miks te ise meediasse ei läinud, et seda kõike ära hoida või siis paljastada seda meie vastast vaimset rünnakut. Kuidas palun? Meie põhiline seisukoht kogu aeg on olnud lapsi kaitsta,» sõnas poliitik.

Pärast kriminaalasja algatamata jätmist pöördus laste isa ise kohtusse. Tegelikult oli tsiviilvaidlusi kaks, millest üks oli hooldusõiguse üle laste emaga. Mõni aeg hiljem andis mees sisse teise hagi, nüüd juba Marko Mihkelsoni vastu, et fotod riivavad tema kui lapsevanema au ja väärikust. Esimeses vaidluses jäi kõik nii nagu varem ehk hooldus jagati ema ja isa vahel võrdselt. Teine vaidlus lõppes aga selle aasta algul kompromissiga. Sellest on välja loetud, justkui oleks poliitik mingi rikkumise siiski omaks võtnud. «Ei võtnud,» rõhutas Mihkelson «Pealtnägija» kaamera ees. Tema sõnul piirdus kogu menetlus vaid ühe eelistungiga, kus sõlmiti kompromiss, mida tal oli lihtne teha.

Seevastu vastaspool Mihkelsonide pisaraid ei usu. Advokaat Maria Mägi-Rohtmets rõhutas, et nemad on avalikkuses rääkinud rangelt meeste vahelisest hagist, mitte hooldusõiguse vaidlusest. Seega nende hinnangul Mihkelsonid ise tirisid lapsed mängu. «Minu klient ei ole soovinud selle loo avalikustamist,» kinnitab vandeadvokaat.

Mägi-Rohtmetsa sõnul on ta selle looga seoses suhelnud ligi aasta jooksul 13 ajakirjanikuga. «See ju näitab seda meeletut huvi selle teema vastu. Jah, selle 13 ajakirjanikuga suhtlemise järel on üks Postimehe artikkel nüüd ilmunud. Ja ainult selle kokkuleppega: lapsi identifitseerivaid andmeid ei esitata, hooldusõigusest ei räägita ja hooldusõigusega seotud asjaolusid ei avaldata.»

Kui Mihkelsonid on veendunud, et nad on vabandust palunud, siis Maria Mägi-Rohtmets on teist meelt. On vabandusi, mis tulevad südamest ja on vabandusi, mis tehakse sellepärast, et pahategu tuli kuidagi välja ja on vaja kuidagi karistust pisendada. «Marko Mihkelson ei ole ise tunnistanud, et ta oleks käitunud halvasti. See oli niisugune esialgne väikese ehmatuse peale, aga tema edaspidine käitumine on olnud ju see, et ta on rääkinud, kuidas mitte midagi ei ole juhtunud, mitte midagi ta ei ole valesti teinud ja on hakanud nimetama, mis on ka viimastel päevadel välja tulnud, et hoopiski teda on kiusatud, terroriseeritud ja tal on väga raske elada – kõik teised on kuidagi halvasti käitunud ja süüdi.»

Selles, kas riigikogu väliskomisjoni esimees Mihkelson oli nende piltide tõttu poliitiliselt šantažeeritav, on poliitiku seisukoht kindel. «Loomulikult mitte. Kõik need, kes pidid teadma sellest loost, eriti need, kes puutuvad kokku Eesti julgeoleku tagamisega, julgeolekuriskide analüüsimisega, ka nende puhul, kes tegutsevad Eesti julgeolekupoliitikas, olid sellest teadlikud ja tegid vastavad omad otsused.»

2020. aastal, kui juhtum oli hakanud lumepallina veerema, oli Mihkelsonil kaitsepolitseis NATO saladuse juurdepääsuloa uuendamine. Mihkelsoni kinnitusel kapo mingeid julgeolekuriske tema puhul ei näinud.

Ühtlasi kinnitas rahvasaadik saates, et ta jätkab poliitikas.

Mis oleks aga kogu loo õppetund? «Digihügieen,» rõhutas Tuuli Mihkelson. «Õppetund on see, et isegi kui sina teed igapäevaseid perepilte või kui sa klõpsid pilte, mida sa üle ei kontrolli või kui sul kukub halvasti välja või läheb nässu mõni pilt, siis tuleb see kohe ära kustutada. Vastasel korral võib see rikkuda terve sinu elu.»

Maria Mägi-Rohtmetsa arvates tuleb õppida ühiskonnas rääkima valusatel teemadel ka nii, et suudetakse jätta välja need andmed, mis võiksid tekitada valu ja kannatusi neile, kes pole pahategusid teinud. «Siin on meil ikka pikk tee minna, tundub mulle, kui ma eelmise nädala lõppu vaatan,» arvas Mägi-Rohtmets.