/nginx/o/2023/12/21/15794379t1h1ff8.jpg)
/nginx/o/2022/08/04/14739128t1heeb1.jpg)
Et narkootikumide tarvitamine on Eestis laialt levinud, avati teisipäeval anonüümne narko.ee tugiliin, kuhu saavad pöörduda kõik, kel narkootikumid põhjustavad küsimusi ja muret. Tugiliini võimalust on kasutatud juba 82 korral.
Vastavatud narko tugiliinile on pöördutud juba ligi sajal korral
Anonüümse tugiliini vajadus oli Tervise Arengu Instituudi (TAI) narkomaania ja nakkushaiguste keskuse juhi Aljona Kurbatova sõnul olemas juba mõnda aega. «Narkootikume tarvitava inimese jaoks on äärmiselt oluline, et ta kuulatakse hinnangutevabalt ära ning ta jõuaks konkreetse nõuande või abini tagajärgi kartmata või mureta avaliku halvakspanu pärast,» selgitas ta pressiteate vahendusel.
Kurbatova täpsustas Postimehele, et narko.ee tugiliin avati pärast lühikest testimisperioodi ametlikult 1. novembril. Seda, kui paljud inimesed sinna pöörduda võiksid, on tema sõnul raske ennustada, küll aga eeldatakse, et see arv kasvab samm-sammult igakuiselt.
TAI teatel on Eestis narkootikumide tarvitamine laialt levinud ning põhjused, miks inimesed narkootikume tarvitavad, ning probleemid, mis tarvitamisega kaasnevad, on väga erinevad.
«Narkootikume võidakse tarvitada stressi ja ärevuse või traumaga toimetulekuks, aga ka näiteks igapäevaelu rutiinist väljamurdmise eesmärgil. Kuigi sõltuvusse satub vaid osa nendest inimestest, kes on elu jooksul narkootikume tarvitanud, ei ole tarvitamine kunagi täiesti ohutu. Narkootikumide tarvitamine mõjutab vaimset tervist ning lähisuhteid, sellega võivad kaasneda õnnetusjuhtumid ning mürgistused.»
- Viimased andmed näitavad, et elu jooksul oli 16−64-aastastest elanikest tarvitanud narkootikume või psühhotroopseid retseptiravimeid ilma arsti korralduseta 13 protsenti, 7 protsenti viimase 12 kuu ja 6 protsenti viimase 30 päeva jooksul.
- Meeste seas oli narkootikumide tarvitamine levinum kui naiste seas (17 protsenti vs. 11 protsenti) ja nooremates vanusegruppides tunduvalt kõrgem kui vanemates.
- Ainetest oli vastanutest viimase 30 päeva jooksul 4,5 protsenti tarvitanud kanepit, millele järgnesid ilma arsti korralduseta rahustid/uinutid (1 protsent), ecstasy (0,9 protsenti), amfetamiinid (0,6 protsenti), kokaiin (0,5 protsenti), LSD (0,4 protsenti) ja GHB (0,1 protsenti).
- Narkootikume süstivaid inimesi on Eestis 2015. aasta andmetele tuginedes 15−44-aastaste vanusegrupis hinnanguliselt 8600.
Allikas: TAI, 2020. aasta Eesti täiskasvanud elanike tervisekäitumise uuring (2021. aasta)
Kurbatova möönis, et ehkki viimastel aastatel on ravi- ja nõustamisteenuste kättesaadavus paranenud, ei pruugi siiski inimestel olla nende kohta infot või ei oska nad leida teed neile sobiva abivõimaluseni. Narkootikumide tarvitamise seadusevastasuse tõttu tihti ei julgeta nõu küsida kartes, et info tarvitamise kohta võib levida. Kardetakse ka häbimärgistamist.
Tugiliinil tööd jagub
Kahe päeva jooksul on TAI teatel tugiliinile pöördutud 82 korral, peamiselt jõuavad mured ja küsimused nõustajani narko.ee vestlusrakenduse ja telefoni teel.
Tugiliinil pakuvad vaimse tervise spetsialistid Kurbatova sõnul nii narkootikume tarvitavatele inimestele kui ka nende lähedastele. «Tugiliinile võib pöörduda, kui inimesel on enda või lähedase narkootikumide tarvitamist puudutav küsimus või mure, soov narkootikumide tarvitamist vähendada või tarvitamisest loobuda, inimesel on narkootikumide tarvitamisest väga halb olla, soov saada infot ohutuma tarvitamise kohta jms teemadega.»
Milliste muredega tugiliinile tänaseks helistatud on? «Oleme saanud väga erineva sisuga pöördumisi. Näiteks on uuritud erinevate ainete, sealhulgas kanepi, amfetamiini ja MDMA, mõju kohta – kuidas need mõjutavad käitumist ja enesetunnet. Samuti mida teha, kui tugiliiniga ühenduse võtmise hetkel on halb olla.»
/nginx/o/2022/08/04/14738356t1h3a2a.jpg)
Kurbatova rääkis, et üheks helistamise motiiviks on ka mure lähedase pärast: «Näiteks on väljendatud muret, et lähedane inimene ei suuda tarvitamist kontrollida ja uuritud, kuidas temaga sellest rääkida ja mida teha. Otsiti infot raviteenuste kohta Eesti erinevates piirkondades».
TAI narkomaania ja nakkushaiguste keskuse juht tõi välja, et nõustamiskeskused saavad pidevalt pöördumisi väga erinevatel narkootikumidega seotud teemadel – otsitakse abi nii endale, kui ka oma lastele, sõpradele, naabritele. Uuritakse ka erinevate ainete tarvitamise tagajärgede kohta või tahetakse, et keegi lihtsalt ära kuulaks.
«Mõnikord inimesed helistavad kriisiseisundis. Tihti ei teata, millist abi ja kus on Eestis võimalik saada ning ekseldakse erinevate asutuste vahel. Tugiliini näol on edaspidi üks kindel koht, kus inimesed saavad esmase nõu ning vajadusel suunatakse nad sobivaima ravi- või muu teenuseosutaja poole. Varasemalt ei olnud abi võimalik saada hilisõhtuti ja öösel, tugiliin on mõeldud ka seda vajadust rahuldama.»
Tugiliini nõustaja poole on võimalik pöörduda, helistades lühinumbrile 1747 või lauanumbrile 641 4110, narko.ee veebirakenduse kaudu ehk chatis ning kirjutades e-kirja aadressile 1747@narko.ee.
Tugiliin on anonüümne. Isikuandmeid, IP-aadressi, e-posti aadressi või muud sellist infot, mis võimaldaks tugiliinile pöördujat tuvastada ei küsita, koguta ega salvestata.