Keeleinimeste esitatud tegevuskava hoitakse esialgu avalikkuse eest varjus

Õigekeelsussõnaraamat. Foto: Mihkel Maripuu

Eesti Keele Instituut (EKI) esitas haridus- ja teadusministeeriumile ministri palvel eesti keele uuendustega seotud tegevuskava selle kohta, milliseid keeleuuendusi plaanitakse ja milliseid mitte.

Eesti Keele Instituut esitas ministrile tegevuskava möödunud kolmapäeval. Ministeeriumi pressiesindaja sõnul kavandatakse tegevuskava arutelu sel nädalal ministeeriumis ja seejärel ka keelenõukogus. Kava ennast avalikkusega veel ei jagata: «Praegu on tegemist veel töödokumendiga.»

Keeletoimetajad ja emakeeleõpetajad on mures, sest seni pole täpselt aru saadud, mida EKI eesti keelega järgmistel aastatel ette plaanib võtta. Kõlanud on keele vabastamine, mitme normi kaotamine, õigekeelsussõnaraamatu senisel kujul kaotamine ja nimetus «keelereform» – kõik, mida EKI on viimasel ajal olenemata oma varasematest sõnavõttudest kinnitanud, et kindlasti ei tehta. 

Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas (Isamaa) kohtus oktoobri keskpaigas Eesti Keele Instituudiga. «Leppisime kokku, et õigekeelsussõnaraamat jääb: ilmub nii veebis kui ka trükis ja konkreetse kokkuvõttena, fikseerides dateeritult selle hetke kirjakeele normi,» kirjeldas Lukas.

Lepiti kokku, et amet esitab ministeeriumile täpse tegevuskava. «Minu nõudmine oli, et EKI teeks eesmärkide kirjeldamiseks tegevuskava ehk eesmärgi ja tegevused selleni jõudmiseks,» kirjeldas Lukas varem.

Vabakutseline toimetaja Hille Saluäär selgitas varem Postimehele, millest arvukate arvamusartiklite ja sõnavõttudega päädinud tüliküsimus on kasvanud. Tema sõnul on keeletööd tegevatel inimestel – tõlkijatel, toimetajatel, emakeeleõpetajatel – jätkuvalt ebaselge, millistel teoreetilistel alustel toimub EKI vilgas praktiline sõnastikutöö: varem antud keelenõusoovituste ümberlükkamine, ortograafiauuendused. Ka EKI uut laadi kommunikatsioon keskendub varasema keelelise harimise asemel lihtsalt rahvale keeleteemade kirjeldamisele.