/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2022/07/21/14710398t1h50f2.jpg)
Kala ja kalatoodete tarbimine maailmas on viimase 56 aasta sees kasvanud keskmiselt kolm protsenti aastas, ent Eestis oli kalapüügi kogutoodang 2021. aastal 72 428 tonni ehk 3 protsenti vähem kui 2020. aastal.
Mullu Eestis kalapüük vastupidiselt üleilmsele trendile vähenes
Kuigi Eesti kalapüügi- ja vesiviljelustoodangu maht on vee-elusressursside väärindamise ja turustamise valdkonna peaspetsialistide Kairi Šljaiterisi ja Laura Freivald-Heaposti sõnul viimastel aastatel näidanud kerget vähenemist, siis aastaks 2030 prognoositakse ülemaailmset kalapüügi- ja vesiviljelusmahu kasvu 202 miljoni tonnini aastas. Mahu kasvust üle poole – 106 miljonit tonni – annab vesiviljelus, 96 miljonit tonni saadakse kalapüügilt, selgub Maablogi artiklist.
Võrreldes varasemate aastatega on vähenenud ka looduslikult püütud kala osakaal, mille peamisteks põhjusteks peetakse Covid-19 pandeemia mõju kui ka Hiina püügimahu langust. Šljaiteris ja Feivald-Heapost mainisid, et pandeemia tingis sõltuvalt piirkonnast püügi ajutisi peatamisi ning häiris vesiviljeluses tootmistsükli toimimist, lisades, et eriti haavatavasse olukorda sattusid väikese ja keskmise suurusega ettevõtted.
Aeglases, kuid siiski tõusutrendis on aga vesiviljeluse osakaal püügi suhtes – 2020. aasta seisuga moodustab vesiviljeluse tooraine maailma kalapüügi ja vesiviljeluse kogutoodangust 49,2 protsenti. Vesiviljeluse suurima toodangu andjad on Hiina ja Indoneesia.
Maailmameredes jätkuvas languses olevates looduslikest kalavarudest on keskmiselt 60 protsenti neid, kes aktiivsest püügitegevusest hoolimata taastuvad. Spetsialistide sõnul kasvatab kalavarude seisundi järjepidev hindamine, olukorda parandavate meetmete võtmine ja levitamine ning uudsete kestlike võtete rakendamine kalavarusid. Šljaiterisi ja Feivald-Heaposti sõnul mõjub jätkuv kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tarbimise kasv hästi ka rahvusvahelisele kaubandusele.
«Kala tarbimist soodustab kõigis maailma regioonides inimeste majandusliku olukorra paranemine, linnastumine, paremad saagi käitlemis- ja müügivõimalused ning toitumisharjumuste muutumine,» selgitasid nad.
Pikalt on kasvanud ka kalapüügi- ja vesiviljelustoodete rahvusvahelise kaubavahetuse väärtus, mida mõjutavad majanduslikult olulist väärtust omavate liikidega kauplemise kasvutrend ja mitmesugused lisandväärtust andvad töötlemisvõtted. Suurimad eksportijad on stabiilselt Hiina, Norra ja Vietnam ning suurim importija on Euroopa Liit.
«Kasvutrendist hoolimata on rahvusvaheline kaubandus kasvanud aeglasemalt kui iial varem, kuna kalapüük on piiratum ja lisaks kammitsevad kasvu sööda kõrged hinnad. Sellise hinnatõusu on tinginud eelkõige inimeste parem elujärg ja rahvastiku kasv, mille tulemusena on nõudlus suurem kui toodanguvarud,» nentisid Šljaiteris ja Feivald-Heapost.