Üksikute väikese levi ja mõjuga opositsiooniliste väljaannete olemasolu riigis on autokraadile mitmel viisil kasulik. Saab eelhoiatust, millega rahvas rahul ei ole. «Õukonnameedia» suhtes skeptilisteni saab viia võimule olulised propagandateemad, mis neid demoraliseerivad. Rahvusvaheliselt on võimalik jätkata demokraatliku riigi teesklemist. Sotsiaalmeedia ei ole mitte ainult ohtlike vabadusideede levikupaik, vaid ka aktivistide jälitamise ning horisontaalse võrgustikulise propaganda tõhus töövahend.
Spinndiktatuuridel ei ole tugevat juhtideoloogiat. Rahvusvahelistes suhetes püütakse lääne liberaalse demokraatia suhtes eri põhjendustega kriitiliste mõjujõudu kasvatada. Just selles kontekstis toovad autorid välja ka Edgar Savisaare idaraha skandaali.
Lihtsat retsepti informatsioonilise autokraatia leviku piiramiseks autoritel ei ole. Soovitatakse valvsust võltsdemokraatiate suhtes, moderniseerumise toetamist, demokraatiate poliitilise majapidamise korrashoidu, et välismaised autokraadid haavatavusi (advokaadid, pankurid, lobistid, korruptsioonialtid poliitikud jne) ära ei saaks kasutada, toetada korruptsiooni ja manipulatsioone uurivaid vabaühendusi ja vaba maailma institutsioone. Demokraatia arengut tuleks toetada vaid demokraatlike meetoditega.
Uurimistöö nõrkuseks on kultuurierinevuste ja sügavama ajaloolise tausta täielik ignoreerimine. Samas näitavad spinndiktaatorid maailma eri nurkades, et võimul püsimiseks ja mõjujõu laiendamiseks suudetakse maailmast manipulatsioonitehnikate analooge leida.
«Spin Dictators: The Changing Face of Tyranny in the 21st Century»
Sergei Guriev, Daniel Treisman
Princeton University Press, 2022