Fookus ⟩ Eesti väliskogukonnad: väga erinevad ja ometi nii sarnased

Võõrsil elavad eestlased meenutavad heldimusega kodumaa kaunist loodust, kuid tihti on siit lahkumise põhjuseks saanud vastik kliima. Foto: Meelis Meilbaum

Eestist pärit inimesi leiab nüüd juba igast suuremast maailma linnast ja paljudest väiksematestki. Eri hinnangutel on Eesti väliskogukonna suurus 150 000 – 200 000 inimest. See on see, mida Martin Ehala oma 2014. aasta artiklis nimetab Suur-Eestiks. Kuid kellest koosneb see Suur-Eesti?

Eesti väliskogukonna moodustavad inimesed, kes on Eestist lahkunud – eri aegadel, eri põhjustel, mitmesuguste plaanidega. Mõned läksid juba täiskasvanuna Soome, et perel oleks lihtsam hakkama saada. Mõne eest tegid otsuse nende vanemad, kui kolisid töö pärast teise riiki. Need võivad olla ka 1940. aastatel Eestist põgenenud inimeste lapselapsed, kellel ei ole küll Eesti Vabariigi kodakondsust, kuid kellele siiski on oluline suhe Eestiga. Samuti võib see olla näiteks Eestis sündinud venekeelne Suurbritanniasse õppima läinud noor.

Lihtne on vastata küsimusele «Kui suur on Eesti väliskogukond?» – me ei tea seda. Eesti väliskogukonna suuruseks on pakutud nii 200 000 kui ka 150 000 inimest, ning pole välistatud, et tegelikult on see arv veelgi väiksem ja jääb pigem 125 000 ligi.