Balti Assamblee valis presidendiks Aadu Musta

Aadu Must valiti Balti Assamblee presidendiks. Foto: Läti seim

Balti Assamblee (BA) valis reedel Balti Nõukogu istungil uueks BA presidendiks Eesti delegatsiooni esimehe Aadu Musta (Keskerakond), ühtlasi võttis Eesti Lätilt üle eesistujamaa teatepulga.

BA Eesti delegatsiooni aseesimehe Sven Sesteri (Isamaa) sõnul võtab Eesti eesistumise üle tugeva tahtega jätkata vastupanuvõimelise, turvalise, usaldusväärse ja jätkusuutliku Balti regiooni ülesehitamist, mis on eriti oluline ajal, mil Euroopas on käimas sõda.

«Jõudude ühendamise kaudu on meil ka suurem võimekus ja võimalused tegeleda Venemaa sissetungist põhjustatud probleemidega, milleks on näiteks majandus- ja humanitaarkriis, energiajulgeolek, valeinformatsioon ja üldine mure Balti riikide julgeoleku pärast,» sõnas Sester.

«Teine probleem, millega peame 2023. aastal tegelema, on ülemaailmne kliimasoojenemine, mis toob kaasa katastroofilisi tagajärgi nagu liikide väljasuremine ja suurenenud ebavõrdsus,» lisas Sester ja täpsustas, et rohepööre peab olema samal ajal tõhus ja kõigi suhtes õiglane. Samuti on tema sõnul ülioluline tegeleda haridus- ja kultuuriprobleemidega, kultuurisidemete ja meediakoostöö, kutse- ja tehnikahariduse ning kultuuri- ja haridusasutuste vahelise koordineerimise tugevdamisega. Ühtlasi on Balti Assamblee ka edaspidi silla rollis idapartnerlusriikide ning Põhjamaade, Beneluxi ja Visegradi riikide ja teiste Euroopa riikide vahel.

BA istungjärgul esinenud riigikogu esimees Jüri Ratas (Keskerakond) sõnas oma kõnes, et Balti riikide koostööd julgeoleku- ja kaitsevaldkonnas on juba pikalt peetud Balti ühtsuse üheks säravamaks näiteks.

«Venemaa agressioonist alates on Balti riigid julgeolekuvaldkonnas eriti silmapaistvalt tegutsenud ning teinud tihedamat koostööd kui kunagi varem. Meie toetus Ukrainale on olnud tuntav, nähtav ja kuuldav ning maailma mastaabis väga märkimisväärse suurusega,» sõnas Ratas.

Ta toonitas, et tihe koostöö regiooni heidutuse ja kaitse tugevdamisel on oluline osa ka NATO kollektiivkaitse arendamisest. «Ühiselt saame võimendada oma sõnumeid NATO liitlastele, juhtida tähelepanu regiooni julgeoleku kitsaskohtadele ja kinnitada Balti riikide pühendumust tagada riigikaitse jätkusuutlik rahastus,» sõnas ta.

Ratas märkis, et lisaks julgeolekukriisile vajab selget ja edasiviivat lahendust viimaste aastakümnete suurim energiakriis. «Vajame hädasti uusi ja alternatiivseid energiaallikaid, mis ei sõltu sõjakate või ebademokraatlike riikide suvast ning ei suru Balti riike ja ülejäänud Euroopat nurka ega sunni taganema oma põhimõtetest ja toetusest Ukrainale. Usun kindlalt, et meil on regioonina tugevus ja tahe leida ühine lähenemine,» kinnitas riigikogu esimees.

Balti Assamblee istungjärgul osalesid lisaks Sven Sesterile ka delegatsiooni liikmed Mihhail Korb (Keskerakond), Hele Everaus, Urve Tiidus (mõlemad Reformierakond), Kalvi Kõva, Helmen Kütt (mõlemad SDE), Andres Metsoja (Isamaa) ja Anti Poolamets (EKRE).